Sumeri usund on religioossed uskumused, panteonisüsteem ja rituaalsed praktikad, mis olid kasutusel Mesopotaamias tänapäeva Lõuna-Iraagi aladel muistsete Sumeri riikide territooriumitel umbkaudu vahemikus 4000–1800 e.m.a.
Sumeri usundi teaduslik uurimine on üks sumeroloogia harusid, mis omakorda kuulub orientalistika hulka kuuluvasse assürioloogiateadusse. Sumeri usundi teadusliku uurimisega tegeletakse mingil määral kõikides ülikoolides, kus on (Vana-)Lähis-Ida uuringute instituudid või osakonnad. Kuna sumeri religioon on tugevalt mõjutanud ka iisraeli religiooni, tegeletakse sumeri usundisse puutuvate küsimustega ka ülikoolide usuteaduskondade Vana Testamendi või semiidi keelte instituutides.
Olulisemateks sumeri usundi uurimise keskusteks tänapäeval võiks lugeda Viini, Müncheni, Göttingeni, Leideni, Napoli, Londoni, Tartu, Chicago, Harvardi, Johns Hopkinsi ja paljude teiste ülikoolide orientaalinstituute või assürioloogia osakondi.