Suureõieline abeelia (Abelia ×grandiflora (Rovelli ex André) Rehd.) on abeelialiikide Abelia chinensis (hiina abeelia) ja Abelia uniflora hübriid.
Perekond Abelia on nimetatud hiina abeelia avastaja Clarke Abeli järgi. Liigiepiteet grandiflora ('suureõieline') osutab selle hübriidi õite suurusele võrreldes muude selle perekonna taimedega.
Sünonüümid on Abelia rupestris Hort., Linnaea pringiana Graebn ja Linnaea spaethiana Graebn.
See on ümara ja laia võraga mitme tüvega ning võlvuvate harudega 1...1,8 m (kuni 3 m) kõrgune pooligihaljas põõsas.
Harud on punakad, ümarad ja võlvuvad.
Lehed on munajad, läikivad, tumerohelised, kergelt hambulised, vastakud, kuni 2...6 cm pikkused.
Õied on roosakasvalged, kellukjad, kuni 2 cm pikkused, kergelt lõhnavad, moodustavad kobarõisiku. Õitsemisperiood on pikk, kestab kevadest sügiseni välja. Punakas õietupp jääb pärast õitsemist püsima.
Vili on piklik pähklike, mida kroonib õietupp.
Suureõieline abeelia on populaarne aias kasvatatav dekoratiivtaim, mida kasutatakse ka elavtarade koosseisus.
Teda paljundatakse pistikutena.
Ta pärineb Lago Maggiore äärsest Rovelli aiandist (1886).
Artikli kirjutamisel on kasutatud inglis- ja hispaaniakeelset Vikipeediat seisuga 15.3.2009.