Szerencs | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Vaade Szerencsile | |||
| |||
Pindala: 36,7 km² | |||
Elanikke: 8360 (1.01.2024)[1] | |||
| |||
Koordinaadid: 48° 10′ N, 21° 12′ E | |||
Szerencs on linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis, Szerencsi kreisi halduskeskus.
Szerencs kuulub Tokaj-Hegyalja veinipiirkonda.
Szerencs asub komitaadikeskusest Miskolcist ligikaudu 32 km idas. Linna läbivad Hatvan–Miskolc–Szerencs–Sátoraljaújhely ja Szerencs–Hidasnémeti raudteeliinid.
Ürikutes on Szerencsit esmamainitud 1216. aastal. Benediktlaste kloostr oli olemas juba 1247. aastal. Turulinnaks (oppidum) on Szerencsit esmakordselt nimetatud 1490. aastal. Aastatel 1556–1559 ehitati benediktlaste kloostri kohale kindlus. 17.–20. aprill 1605. aastal toimus Szerencsis parlamendi istung, mis valis István Bocskai Ungari vürstiks ja kus kuulutati välja protestantide usuvabadus. Raudteeühenduse sai Szerencs 1859. aastal. 1876. aastal kaotas Szerencs turulinna staatuse ja muudeti suurkülaks. 1889. aastal rajati Szerencsisse suhkruvabrik, mis oli tol ajal suurim Euroopas. 1923. aastal ehitati Szerencsisse šokolaadivabrik. 1960. aastatel asula areng kiirenes, rajati leivatehas, masinatehas ja kergetööstusettevõtteid. Linnaõigused sai Szerencs tagasi 1984. aastal.[2]