Taksofon

Tallinna taksofonid (2002)

Taksofon ehk telefoniautomaat on telefoniaparaat, millega saab helistada, kui sellesse lastakse sisse münt või sisestatakse kõne eest tasumist võimaldav telefonikaart (kõnekaart).[1]

Eestis oli 21. sajandi vahetusel telefoniautomaate kuni 3600 ning neid haldas Eesti Telefon (hilisema nimega Elion). Mobiiltelefonide laialdase levikuga kaasnes taksofonide vähene kasutamine, ning taksofoniteenus lõpetati Eestis detsembris 2010.[2] Veel ühe põhjusena väideti olevat eurole üleminek 2011. aasta algusest, sest taksofonide ümberseadmine ja uute kaartide valmistamine oli ebarentaabel.[3]

Viimane taksofon Eestis monteeriti maha Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliiniku seinalt 8. veebruaril 2011.[4]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]
 Taksofonid Eestis – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
 Telefoniputkad Eestis – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 13.10.2015)
  2. ↑ "Eestis ei saa alates detsembrist taksofoniga rääkida". delfi.ee. AS Delfi. 13. oktoober 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.10.2010. Vaadatud 4.07.2014.
  3. ↑ Harda Roosna (12. veebruar 2016). "Olid ajad! Kunstilised retro-suhtlusvahendid". Nädalalõpp (lisa). Hiiu Leht+Meie Maa (Digar). Vaadatud 21.07.2017.
  4. ↑ Raassalu, Gerd (6. jaanuar 2015). "Kahekuu video nr 1. Sümboli kadumine?" (Artikli alumine osa sisaldab YouTube'i videot sündmusest). Kahekuu. Eesti Rahva Muuseum. Vaadatud 3.08.2016.