Tallinna Tehnikaülikool

 See artikkel räägib ülikoolist; saalihokivõistkonna kohta vaata artiklit TalTech (saalihoki); teiste asjade kohta vaata lehekülge TTÜ (täpsustus)
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikooli peahoone
Deviis Mente et manu
Asutatud 1918
Tüüp avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 128 mln eurot (2023)[1]
Rektor Tiit Land
Akadeemilisi töötajaid 1115
Üliõpilasi 8898[2]
Asukoht Tallinn
Ülikoolilinnak Tallinna Tehnikaülikooli kvartal
Endised nimed Tallinna Tehnikum (1919–1936)
Tallinna Tehnikainstituut (1936–1937)
Tallinna Polütehniline Instituut (1941 ja 1944–1989)
Ühendused BALTECH, UNICA, CESAER, SEFI, EUA, EAIE, NAFSA

Tallinna Tehnikaülikool (rahvusvaheline lühinimi TalTech[3], eestikeelne lühend TTÜ; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.

Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on Tallinna Tehnikaülikool 2024. aastal maailma 651-660 parima ülikooli seas.[4] Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.[5]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikaülikoolini

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkati tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.

Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevaehitustehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.

1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita kõrgkool Tartu Ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks.

1938. aastal kuulusid Tallinna Tehnikaülikooli:

Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu, sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui üliõpilasi, rääkimata varadest.

Pärast sõda kuni Eesti taasiseseisvumiseni kandis ülikool nime Tallinna Polütehniline Instituut (TPI). 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik.[viide?] Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon.[viide?] TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSV Liidu juhtiva tehnikaülikooli staatuse.[viide?]

Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal, mil ülikool osales ühiskonnas toimuvates protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse[viide?]. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi.

Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks on muutunud üliõpilas- ja teadlaskond ning paranenud õpi- ja töötingimused. Tehnikaülikooli alluvuses on neli teaduskonda ja viienda teaduskonna staatuses olev Eesti Mereakadeemia, kaks kolledžit, 18 instituuti, innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory ning muid asutusi. Kui enne teist maailmasõda õppis tehnikaülikoolis alla 500 üliõpilase, siis 2018. aastal oli üliõpilasi 10 852. Vilistlasi on ülikoolil juba üle 82 000.

Kronoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2020. aastast on ülikooli rektor Tiit Land. Detsembris 2019 kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu koosseisu kuuluvad Ardo Kamratov, Robert Kitt, Gunnar Okk, Mart Saarma, Tanel Tammet, Heiti Hääl, Tõnis Kanger, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv ja Maive Rute.[9]

18. mail 2020 valiti Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks Tiit Land. Ta asus ametisse 1. septembril 2020.

Rektorite loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduskonnad, teaduskondade instituudid ja keskused

[muuda | muuda lähteteksti]

Asutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Audoktorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Audoktorite loend:[11]

Sport

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Tehnikaülikoolil on oma spordihoone, spordiklubi ja koostöös JK Tallinna Kaleviga jalgpallihall. Ülikooliga on seotud ka järgmised spordiklubid:

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Eelarve ja aruanded
  2. ↑ Ülikool arvudes
  3. ↑ 3,0 3,1 "Tallinna Tehnikaülikooli uus lühinimi on TalTech". ERR. 17. september 2018. Vaadatud 1. detsembril 2022.
  4. ↑ Tallinn University of Technology topuniversities.com
  5. ↑ "TTÜ kuulub maailma 50 parima tehnoloogiaülikooli hulka". ERR Menu. Vaadatud 19. juunil 2018.
  6. ↑ TalTechi lugu
  7. ↑ Avati TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory. Bioneer, 14. november 2013.
  8. ↑ Riina Eentalu (8. juuli 2019). "Keelesäuts. Kellele TalTech, kellele TTÜ?". ERR.
  9. ↑ "Tehnikaülikooli uus nõukogu valmistub rektori valimisteks" ERR, 27. jaanuar 2020.
  10. ↑ "Ehituse ja arhitektuuri instituut, Ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2019. Vaadatud 30. juunil 2022.
  11. ↑ Tallinna Tehnikaülikool: Audoktorid
  12. ↑ [1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Avalik-õiguslikud ülikoolid
Riiklikud rakenduskõrgkoolid
Eraülikoolid
Rakenduslikud erakõrgkoolid