Televisioon Eestis sai alguse esimeste saatekatsetustega 1930. aastatel. Regulaarsed saated algasid siiski alles 1950. aastate keskpaigas. Eesti Televisiooni kui Eesti esimese telekanali sünniajaks loetakse 19. juulit 1955.
Tänapäeval tegutseb Eestis terve rida telekanaleid nii kaabeltelevisioonis kui ka avalikus levis, tehniliselt on mindud üle digitelevisioonile.
Nõukogude ajal ei piirdunud telekanalite nähtavus Eesti aladel vaid Eesti Televisiooni (ETV), Kesktelevisiooni ja Leningradi TV kanalitega. Soome riigitelevisioon YLE oli enam-vähem nähtav kohalike televiisorite ja vastuvõtjatega Põhja-Eestis juba 1960. aastatest.
1986. aastast tegutsemist alustanud Soome erakanalit MTV3 (nn Soome 3) oli kümnendi lõpupoolel võimalik vastu võtta eriantenniga, kuid seda võisid endale lubada vaid tolle aja kohta parasjagu maksujõulised majapidamised, mistõttu MTV3 vaadatavus oli oma suurest populaarsusest hoolimata selges vähemuses.
Ehkki teenuste ja toodete reklaamid ei olnud Nõukogude televisioonis üldsegi mitte tundmatu asi ("Kollaaž" Kesktelevisioonis, ReklaamiTV ETV-s), reklaamis Soome erakanal MTV3 Eesti vaatajatele kurioossel viisil kaupu, millest nad nõukogude kaubadefitsiidi tingimustes vaid unistada võisid.
Lõuna-Eestis valitses piirkonniti veelgi vabam olukord, kus osa era- ja kortermajadest asulates oli varustatud satelliitantennidega ning mõnes kortermajas oli ka kaabeltelevisioon. Kõik see võimaldas juurdepääsu Lääne televisioonile (põhiliselt Saksa, aga ka teistele vabalt vastuvõetavatele telekanalitele), mis omakorda peegeldus valdavalt noorte inimeste välimuses (riietus ja soengud).