Toomas Leius (sündinud 28. augustil 1941 Tallinnas) on eesti tennisist ja tennisetreener.
Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 2. Keskkooli ja aastal 1970 Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehalise kasvatuse õpetajana.
Tennisetreeninguid alustas 1951 Evald Kree juhendamisel.
Toomas Leius võitis 1959 Wimbledoni noorteturniiri. Aastatel 1970 ja 1971 võitis ta Euroopa meistrivõistluste pronksmedali ja 1970 paarismängus hõbemedali. Aastal 1970 tuli ta ka üliõpilaste maailmameistriks segapaarismängus. Suure slämmi turniiridel jõudis Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel 1965. aastal üksikmängus veerandfinaali ja segapaarismängus 1971. aastal finaali, kus tema partneriks oli inglanna Winnie Shaw.
Aastal 1969 mängis Toomas Leius Aucklandi turniiri veerandfinaalis viis setti Rod Laveriga (3:6, 6:4, 6:4, 3:6, 5:7), kes samal aastal võitis kõik suure slämmi turniirid.
Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt sai ta aastatel 1963–1968 10 kuldmedalit ja kokku 30 medalit. Võitis 1959–1970 maailma ja Euroopa tipptennisiste ning kümneid rahvusvahelisi turniire.
Toomas Leius tuli 23 korda Eesti NSV meistriks ja aastatel 1961, 1963 ja 1965 valiti ta Eesti NSV parimaks sportlaseks.
On edukalt võistelnud rahvusvahelistel veteranide turniiridel.
1974. aastal mõisteti Toomas Leius oma teise abikaasa surmaga lõppenud kägistamise eest armukadedushoos kaheksaks aastaks vangi. Räägitakse ka, et ta rajas vangla territooriumile tenniseväljaku. Vabanes vanglast hea käitumise tõttu juba viie aasta pärast.
Pärast vabanemist töötas tennisetreenerina Usbekistanis, Gruusias ja Saksamaal. Sai Gruusia NSV teenelise treeneri aunimetuse.
Aastal 1997 tuli Eestisse tagasi ja töötas Kadrioru Tennisekeskuses treenerina. Oli Federation Cupil osaleva Eesti naiskonna treener. Oli ka Maret Ani treener.
Ta oli aastatel 1964–1971 abielus iluvõimlemistreeneri ja spordipedagoogi Anneliis-Mall Leiusega.