Tselluloosi- ja paberitööstus

Paolo Monti, 1980

Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.

Erialaterminoloogias mõistetakse "tselluloosi" (inglise keeles chemical pulp) all puidu keemilise ja "puitmassi" (inglise keeles mechanical pulp) all mehaanilise töötluse tulemusel saadud puidumassi. Kasutusel on kolm peamist keemilist protsessi: sulfitmeetod, Krafti protsess ja soodaprotsess. Mehaanilisel töötlusel võib saada kahte liiki puitmassi: termomehaanilist puitmassi ja defibröörpuitmassi.[1]

Paberivalmistamine on pika ajalooga kunst, mis on alguse saanud 2. sajandil Hiinas. 14. sajandiks töötas Euroopas juba arvukalt paberiveskeid, eriti Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus paberit valmistati kuni 18. sajandi lõpuni peamiselt linastest kaltsudest. Tööstuslikust suuremahulisest tootmisest võib aga rääkida alates 19. sajandist, mil võeti kasutusele uus tehnoloogia: paberi tooraineks sai puit.[2]

Tänapäeval valmistatakse tselluloosist lisaks paberile ka teisi tooteid. Näiteks toiduainetetööstuses on pakkematerjalina väga levinud õhuke läbipaistev või trükivärvidega kaunistatud tsellofaan, kuna see ei lase läbi õhku, vett, rasvu ega baktereid. Tekstiilitööstus kasutab tselluloosi kunstsiidi ehk viskoosi tootmiseks. Veel tehakse tselluloosist nitrotselluloosi, mis on suitsuta püssirohu ehk ballistiidi tooraineks, ning tselluloidi, mida tänapäeval kasutatakse peamiselt vaid lauatennisepallide valmistamiseks, kuid millest minevikus tehti esemeid nukkudest tselluloidfilmini.

Tööstusharu Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti paberitööstus
Kehra tselluloositehas, 1940
Tselluloosi tootmine Eestimaal sai alguse Fahle majana tuntud hoones

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt Tartus alma materi asutamise aastal ehk 1632 ja umbes 100 aastat hiljem, 1734 rajati Eesti vanim tänini tegutsev paberitootmisettevõte Räpina Paberivabrik.[3] Toorainena kasutati sealgi kaltsu, mida 19. sajandi keskel hakati segama puidumassiga ning hiljem tselluloosiga, mille tootmist alustati 19. sajandi lõpul Tallinnas (hoones, mida tänapäeval tuntakse Fahle majana). Mõned aastad hiljem alustas tegevust Venemaa suurimaks ja ühtlasi üheks maailma suuremaks tselluloosivabrikuks saanud Saksa firma Waldhofi filiaal Pärnus.[4]

Eesti Vabariigi ajal 1920.–1930. aastatel andsid tselluloos ja paber koos teiste metsasaadustega umbes kolmandiku riigi ekspordituludest. Näiteks tselluloos läks peamiselt Inglismaale, USA-sse ja Prantsusmaale. 1935. aastal tegutses suurtööstustena neli paberivabrikut, kahel neist olid ka tselluloosi osakonnad ja kaks puidumassivabrikut, peale selle veel kaks väiksemat puidumassitööstust. 1938. aastal valmis uus tselluloositehas Kehras, mis oli valmimise ajal üks moodsamaid Euroopas ning andis tselluloosi sulfaatmeetodil.[5]

Tööstusharu tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta seisuga tegeles Eestis tselluloosi- ja paberitööstuse (ka paberi ja paberitoodete tootmise) valdkonnas 63 ettevõtet. Valdkonna ettevõtted moodustavad 0,1% Eesti ettevõtetest. Siin on hõivatud umbes 0,3% Eesti ettevõtete töötajatest. Nimetatud ettevõtete koondmüügitulu moodustab samuti 0,3% Eesti ettevõtete koondmüügitulust. Ärikasum oli tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtetel kokku 2020. aastal umbes 1 miljon eurot, mis moodustas 0,4% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus). 68% tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10 töötaja. See näitab, et siin on mikroettevõtteid vähem kui Eesti töötleva tööstuse ettevõtetes keskmiselt. 2% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (1 ettevõte). 27% tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtetest on müügitulu kalendriaastas suurem kui 1 miljon eurot. 73% tselluloosi ja paberitööstuse ettevõtete müügitulust tuleb ekspordist.[6]

Paberitööstuse ettevõtete müügitulu ja eksport perioodil 2010–2020

Trendid[7]

[muuda | muuda lähteteksti]
2019. aasta 2020. aasta Muutus võrreldes

2019. aastaga, %

Keskmine muutus aastas

(perioodil 2010–2020), %

Ettevõtete arv 64 63 –2 Langus +1 Tõus
Ettevõtete arv, kelle müügitulu

on suurem kui 1 miljon eurot

18 17 –6 Langus 0
Hõivatute arv 1297 1240 –4 Langus –2 Langus
Müügitulu (€) 248 230 200 € 222 515 000 € –10 Langus +4 Tõus
Eksport (€) 173 684 063 € 162 942 406 € –6 Langus +4 Tõus

Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega ja suhteliselt tugevasti koondunud tööstusharu. Sektori kaks suurimat ettevõtet – Estonian Cell ja Horizon – annavad üle kahe kolmandiku sektori müügitulust. Sektor on Eesti keskmisest kõrgema palga ja lisandväärtusega. 2000. aastatel on sektori jaoks suurim küsimus, et kas ja millal hakatakse tegelema puidu keemilise töötlemisega, mis võimaldaks vähendada töötlemata puidu väljavedu. 2019. aasta oli paberitööstuse jaoks keeruline. Puitmassi hind maailmaturul kukkus ning see vähendas ka Eesti tootjate müüki. Viimastel aastatel on mõlemad sektori suurimad ettevõtted viinud ellu mahukaid investeerimisprogramme ja hakanud kasutama rohkem taastuvenergiat. 2019. aasta keskel investeeris Estonian Cell 20 mln eurot pleegitusprotsessi kemikaaliefektiivsuse saavutamisks ning ehitas uue aeroobse reovee puhastuskompleksi, mis tagab puhtama heitvee ja vähendab energiakulu. Sektor ekspordib enim tooteid Indiasse, Itaaliasse ja Soome. Peamised ekspordiartiklid on puitmass, pinnakatteta jõupaber ja papp. 2019. aastal kasvasid palgad paberitööstuses Eesti keskmisest aeglasemalt, kuid sektor säilitas Eesti keskmisest mõnevõrra kõrgema palgataseme. Sektori suurimates ja kõrgelt automatiseeritud tehastes on töötajate hulk väike ning hoolimata nende kõrgest palgast ei oma see sektori keskmisele märgatavat mõju. Sektori efektiivsusnäitajad kukkusid 2019. aastal tugevasti. Kogukasum vähenes 64% ning puhas lisandväärtus 31%. Tööjõukulud kasvasid kokku 4%. Kuigi tulemused ei olnud head, pidid ettevõtjad töötajate hoidmiseks palku tõstma, kuna teistes sektorites toimus kiire palgatõus.[8]

Eesti tselluloosi- ja paberitööstuse suurimad ettevõtted müügitulu järgi (TOP 6)[9]

[muuda | muuda lähteteksti]
Ettevõte Põhitegevusala Asutatud[10] Müügitulu (2022 II kvartal, mln €) Töötajate arv (2022 II kvartal) Suurim omanik[11] Omanike (suurima) koduriik[11]
1 Aktsiaselts Estonian Cell Mehaanilise puitmassi (BCTMP) tootmine 2000 37,7 96 Heinzel Group Austria
2 "HORIZON" TSELLULOOSI JA PABERI AKTSIASELTS

ehk Kehra Tselluloositehas

Paberi- ja papitootmine 1938 23,3 346 TOLARAM INDUSTRIES PTE. LTD. India, Indoneesia, Pakistan
3 Stora Enso Packaging Aktsiaselts Lainepaberi ja -papi tootmine 1998 8,7 34 Stora Enso Oyj Soome
4 Victor Stationery OÜ Muude paberi ja papptoodete tootmine 2003 8,1 98 Fitzroy Holdings Limited Suurbritannia
5 DS Smith Packaging Estonia AS Lainepaberi ja -papi tootmine 1998 8 94 DS Smith Packaging International B.V. Suurbritannia
6 AS Räpina Paberivabrik Muude paberi ja papptoodete tootmine 1734 7,9 132 Raul Kibena Eesti

Tootmine ja tarbimine tänapäeva maailmas

[muuda | muuda lähteteksti]

Tselluloosi- ja paberiturg on heterogeenne ja tihedalt sisemiselt seotud, mis tähendab, et rahvusvaheline kaubandus ei hõlma mitte ainult kõiki tootekategooriaid, vaid ka pooltooteid ja toormaterjale. Lisaks kiumaterjalidele toimub riikide vahel tselluloosi ja ümbertöötatud materjalide ost-müük. Tselluloosi- ja paberitootjad on spetsialiseerunud: mõned neist tegelevad vaid puitmassi tootmisega, teised opereerivad tervet tootmistsüklit kiumaterjalidest kuni paberisortideni välja. Tulemusena valitseb olukord, kus paljud riigid on keskendunud konkreetse lõpptoote tegemisele ja sõltuvad samas teiste pabertoodete osas impordist.[12]

2002. aastal tuli toormaterjali, tselluloosi ja paberi toodangust umbes 60% 9 riigist: USAst, Kanadast, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt, Hiinast, Jaapanist ja Brasiiliast ning 6 neist andsid rohkem kui poole mainitud toodete ekspordimahust maailmas. Järgnevast tabelist leiab riigid, kus on paberi ja papi tootmismahud suurimad.[12][13]

Koht Riik Tootmismaht 2018. aastal
tuhandetes tonnides[14] 		Tootmismaht 2010. aastal
tuhandetes tonnides
1. Hiina 109 962 92 599
2. USA 72 062 75 849
3. Jaapan 26 070 27 288
4. Saksamaa 22 682 23 122
5. India 15 214
6. Indoneesia 12 478 9 951
7. Lõuna-Korea 11 532 11 120
8. Brasiilia 10 557 9 796
9. Soome 10 544 11 789
10. Kanada 10 180 12 787
11. Rootsi 10 141 11 410

2010. aasta seisuga olid viis suurima toodangumahuga paberi ja papi valmistamise ettevõtet International Paper (USA), Stora Enso (Soome), UPM (Soome), Svenska Cellulosa Aktiebolaget (Rootsi) ja Smurfit Kappa Group (USA).[15]

Maailma viie suurima paberi ja papi tootja hulka kuuluva Stora Enso tehas Soomes Oulus

Ka tarbimises domineerivad peaaegu võrdses mahus Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia: rohkem kui 90% maailma paberi- ja papitoodetest (360 miljonit tonni 2004. aastal) leiavad kasutust just neis maailmajagudes. Okeaanias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas tarbitakse kokku vähem kui 8%.[12][13]

Tulevikuväljavaated

[muuda | muuda lähteteksti]
Estonian Cell

Seoses arvuti ja interneti võimaluste arenguga on juba paarkümmend aastat räägitud paberivabast tulevikumaailmast. Tegelikult on aga nõudlus pabertoodete järele pidevalt kasvanud: näiteks USA kontorites paberitarbimine aastail 1980–2000 kahekordistus. Sama suurt kasvu on ennustatud ka terve maailma paberivajadust silmas pidades.[16][17] Paberi eelistamist näiteks e-lugeritele on selgitatud eelkõige inimeste emotsionaalsusega: paberilt lugemine tekitab meis parema tunde.[18] Arvatakse, et aastani 2020 kerkib nõudlus pabertoodete järele umbes 2,1% aastas ja tõus on kiireim Ida-Euroopas, Aasias (v.a Jaapan) ja Ladina-Ameerikas. Kasvu kiirus erineb riikide vahel suuresti: arenguregioonides ületab oodatav tõus 4%, samas kui küpsetel turgudel (Põhja-Ameerika, Euroopa Liit, Jaapan) jääb eelmainitud näitaja vahemikku 0,5–1%.[12]

Tootmismahtude pidevast kasvust unistades ei saa tööstus aga ära unustada tähtsat asjaolu: puidu ja muu kiurikka biomassi kasutamine ressursina on piiratud, sest keskkonnakaitselised ja jätkusuutlikkuse kaalutlused seavad omad piirid. Vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1998. aasta andmetele on Venemaa, Põhja- ja Ladina-Ameerika peamised puidupõhise kiumaterjali omajad. Viimasel neist on aga saadaolev ressurss limiteerituim, kuna metsade osakaal, mida ei saa teatud põhjustel (asukoha tõttu halb ligipääsetavus, kaitse alla kuulumine) raiuda, on märksa suurem, võrreldes maailma keskmise näitajaga. Paberitööstuse toormaterjal on nõutud kaup ka konkureerivatel tegevusaladel, nagu biomassist elektri ja vedelkütuste tootmine ning viimased on suure kasvupotentsiaaliga.[12]

Eelneva tõttu tuntakse tselluloosi- ja paberitööstuses üha enam huvi ka teiste looduslike kiutaimede vastu. Näiteks Ladina-Ameerikas oleks paberi tootmiseks mõistlik kasutada suhkruroo raba, Kagu-Aasias peetakse hea potentsiaaliga tselluloositööstuse tooraineks bambust. Perspektiivi nähakse ka linas, kanepis ja džuudis (inglise jute). Viimastel aastatel on aktiivsemalt rääkima hakatud ka sellest, et sünteetilised kiumaterjalid võivad tulevikus teha paberitööstuses samasugust revolutsiooni nagu viimastel aastakümnetel tekstiilitööstuses.[2]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ R. Reiska "Tselluloosi tehnoloogia"
  2. ↑ 2,0 2,1 Britannica Academic edition[alaline kõdulink] kasutatud 23.04.2012
  3. ↑ Räpina Paberivabriku koduleht kasutatud 23.04.2012
  4. ↑ Metsi hakkab mõjutama tööstuse areng RMK
  5. ↑ Metsanduse osa Eesti Vabariigi ülesehitamisel RMK
  6. ↑ Statistikaameti andmebaasi alusel, aastastatistika, andmed 2020.a kohta
  7. ↑ Algandmed Statistikaameti andmebaas, ettevõtete majandusnäitajad
  8. ↑ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). "2019. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24.04.2021. Vaadatud 24.04.2021.
  9. ↑ "Juriidiliste isikute statistika". Vaadatud 3.12.2021.
  10. ↑ Ettevõtte koduleht
  11. ↑ 11,0 11,1 "E-Äriregister". Vaadatud 8.10.2022.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 L. Szabo´, A. Soria, J. Forsström, J.T. Keränen, E. Hytönen A world model of the pulp and paper industry: Demand,energy consumption and emission scenarios to 2030 Environmental Science & Policy 12 (2009), 257–269
  13. ↑ 13,0 13,1 H. Karikallio, P. Mäki-Fräntia, N. Suhonen Competition in the global pulp and paper industries – An evaluation based on three approaches Journal of Forest Economics 17 (2011), 91–104
  14. ↑ "Production volume of paper and cardboard in major countries from 2009 to 2018". Juuni 2020.
  15. ↑ The PPI Top 100 – most companies in the black
  16. ↑ H. Suurkask "Muinasjutt paberivabast tulevikust", Eesti Päevaleht, 31.07.2004
  17. ↑ . http://www.cbsnews.com/video/watch/?id=5243310n,kasutatud 24.04.2012
  18. ↑ . http://www.youtube.com/watch?v=T6s5E_0Qavg&feature=relmfu, kasutatud 24.04.2012
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "aPRNg" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]