Töölaud (infotehnoloogia)
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Töölaud on metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidesega kasutajale pakutud võimalusi. Arvuti töölauda võrreldakse tegeliku töölauaga, kus kasutaja saab liigutada reaalseid dokumente ja kaustu. Kasutaja saab faile akendena avada, nagu ta asetaks tegeliku dokumendi töölauale. Lisaks on selle jaoks tehtud väikseid programme, mis esindavad reaalselt laual esineda võivaid asju: kalkulaator, kalender, märkmepaber jne.
Arvutis on "töölaua" mõistet kõvasti laiendatud, kuna arvutite puhul on esmatähtis kasutusmugavus, mitte puhta metafoori säilitamine. Seetõttu leiame töölaualt ka prügikasti, kettad, failihalduri, menüüd ja muud asjad, millel füüsilisel töölaual vaste puudub.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Töölaua/kontori metafoori kasutasid selles kontekstis esimestena Tim Mott ja Larry Tesler 1970. aastatel Xeroxi PARC-st. Esimene personaalarvuti, mis sellist lähenemist kasutas oli Xerox Star. Üks esimesi töölauasarnast liidest pakkuvaid programme turul oli Magic Desk I Commodore 64 kassetil 1983. aastal. See algeline graafiline kasutajaliides oli üsna jämedakoeline töölaua imitatsioon. Kasutaja liigutas kursorit johtkangiga ja tegi valikuid tulistamisnuppu vajutades. Magic Desk sisaldas ka kirjutusmasinat, mida emuleeriti graafiliselt koos heliefektidega. Töölaud sisaldas ka kalkulaatorit ja märkmikku. Faile sai paigutada töölaua sahtlitesse ja neis asuvatesse kaustadesse. Ka prügikast oli olemas.
Esimene arvuti, mis tegi töölaua populaarsemaks kui varasema tekstipõhise kasutajaliidese, oli Apple Macintosh 1984. aastal. Töölaud on üldlevinud moodsates operatsioonisüsteemides, näiteks nii Linux, Microsoft Windows, Mac OS X kui ka teised UNIX-ilaadsed operatsioonisüsteemid kasutavad seda.