Uherský Brod

Uherský Brod

tšehhi Uherský Brod
saksa Ungarisch Brod
Lipp
Vapp
Uherský Brodi lipp
Uherský Brodi vapp

Pindala: 52,06 km²
Elanikke: 16 444 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 49° 2′ N, 17° 39′ E
Uherský Brod (Tšehhi)
Uherský Brod

Uherský Brod (saksa keeles Ungarisch Brod, tõlkes Ungari Koole) on linn Tšehhis Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas. Linn asub Bílé Karpaty mägedes Olšava jõe kaldal merepinnast 251 meetri kõrgusel.

Tähtsamad tööstusettevõtted on sealne õlletehas, ehitusfirma ja tulirelvi valmistav ettevõte Česká zbrojovka Uherský Brod. Linnas on kino, kultuurimaja ja raamatukogu [2]

Vaatamisväärsusteks on aastal 1692 neitsi Maarja auks püstitatud sammas, Jan Amos Komenský muuseum, häärber aastast 1512, raekoda aastast 1702, hussiitide kirik aastast 1733 ja kaks keskaegset katoliku kirikut

Piirkonda on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1140; toona kandis see nime Brod ja seal asus koolmekoht. Aastal 1272 andis Otakar II asulale kuningliku linna staatuse. Aastal 1506 andis Ulászló II linna Janile Kunovicist, ühtlasi kaotas see kuningliku linna staatuse.[3]

XVI sajandil valmisid nii sealne häärber kui ka raekoda. XVII sajandil ründasid linna ungarlased, mistõttu selle areng peatus. Sajandi keskel ehitati sealse dominiiklaste kloostri juurde katoliku kirik. Taas hakkas linn intensiivsemalt kasvama XVIII sajandil, mil sinna asusid elama nii sakslased kui ka juudid. Toona domineerisid raes sakslased, tšehhid hakkasid linna juhtimisel rolli mängima allesXIX sajandil, mil tööstuse areng tõi sinna maalt tšehhi rahvusest elanikke. Aastal 1894 ehitati sinna õlletehas. Tol perioodil jagunes linn kolmeks – juudi agul, kesklinn, kus elasid rikkamad tšehhi ja saksa soost elanikud, ning poolagraarne äärelinn, kus elasid valdavalt tšehhid.

Pärast Tšehhoslovakkia iseseisvumist kujunes linn kohaliku põllumajandusliku piirkonna keskuseks. Linnas peeti kolm korda aastas laata. Aastal 1922 rajati sinna esimene kino. Kui Saksamaal tulid võimule natsid, rajati sinna linna strateegilist asukohta arvestades tulirelvade tehas.

Teise maailmasõja ajal hävitasid sakslased sealse juutide kogukonna. Ellu jäänud linnast pagenud juudid sõja lõppedes sinna tagasi enam ei tulnud, eelistades jääda välismaale.

Aastal 2015 leidis sealses restoranis aset tulistamine, mille käigus hukkus üheksa inimest.[4]

  • 1850–1854 – Karel Hladník
  • 1854–1861 – Antonín Schönweitz
  • 1861–1870 – Matěj Pecháček
  • 1870–1890 – Ludvík Brix
  • 1890–1893 – Matěj Pecháček
  • 1893–1897 – Bedřich Weber
  • 1897–1900 – Ignác Seichert
  • 1900–1905 – Bedřich Weber
  • 1905–1919 – Hubert Herold
  • 1919–1928 – Jan Renner
  • 1928–1932 – Jaroslav Lužný
  • 1932–1939 – Bohuslav Luža
  • 1939–1941 – Jaroslav Hlobil
  • 1941–1944 – Vladimír Havránek
  • 1944–1945 – Karel Zobek
  • 1945– Vincenc Jelínek
  • 1945–1946 – Dominik Zůbek
  • 1946–1948 – Cyril Kramář
  • 1948–1949 – Jaroslav Kubíček
  • 1949–1952 – Václav Sláma
  • 1952–1954 – Vladimír Křenek
  • 1954–1960 – František Bernas
  • 1960–1964 – František Černý
  • 1964–1971 – Josef Zdráhal
  • 1971–1981 – Antonín Pavlacký
  • 1981–1984 – Jindřich Rožnovský
  • 1984–1989 – Josef Popelka
  • 1989–1990 – Josef Krivda
  • 1990–1998 – Jiří Veselý
  • 1998–2010 – Ladislav Kryštov
  • 2010–2018 – Patrik Kunčar
  • 2018– Ferdinand Kubáník
  • 5855 (1869)
  • 6492 (1880)
  • 6935 (1890)
  • 7399 (1900)
  • 8014 (1910)
  • 8384 (1921)
  • 8821 (1930)
  • 9856 (1950)
  • 12 565 (1961)
  • 14 406 (1970)
  • 17 459 (1980)
  • 17 721 (1991)
  • 17 592 (2001)
  • 16 758 (2011)
  • 16 493 (2019)

[5]

1930. aasta rahvaloenduse andmetel oli Uherský Brod elanikest tšehhoslovaki päritolu 5445 inimest, sakslasi oli 42. Roomakatoliku usku oli 4268 inimest, luterlasi oli 79, 998 inimest olid aga hussiidid. Juute oli 493.[6]

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]


Tuntud elanikke

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Q125984191, vaadatud 19.05.2024.
  2. PŘÍSPĚVKOVÉ ORGANIZACE. Uherský Brod, 2014-01-01
  3. Město Uherský Brod - Historie města.
  4. At least 8 dead as gunman opens fire in Czech restaurant - Toronto Star, Associated Press, 2015-02-24
  5. Český statistický úřad. Historický lexikon obcí ČR 1869 - 2005 - 1. díl
  6. Statistický lexikon obcí v Republice československé 1930. Díl II. Země Moravskoslezská. Praha: Orbis, 1935. 212 lk.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]