Isikuandmed | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Riik |
Eesti NSVL | ||||||
Sünniaeg | 18. veebruar 1937 | ||||||
Sünnikoht | Tallinn | ||||||
Pikkus | 166 cm | ||||||
Kaal | 62 kg | ||||||
Sportlaskarjäär | |||||||
Spordiklubi | Tallinna Dünamo | ||||||
Medalid | |||||||
|
Ulvi Indrikson (kuni 1960 Ulvi Voog; sündinud 18. veebruaril 1937 Tallinnas) on eesti ujuja, allveesportlane ja ujumistreener.
Lõpetas 1956. aastal Tallinna 17. Keskkooli, õppis edasi Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas.[1]
Ta tuli ujumises 26 korda Eesti NSV meistriks. Parandas pikas ja lühikeses ujulas individuaaldistantsil 42 ja teateujumises 12 korda Eesti NSV rekordit. Kuulus ujumises 1953–1967 Eesti NSV koondisse.
Rooma olümpiamängudel 1960 sai ta Nõukogude Liidu koondvõistkonnas võisteldes 100 m vabalt ujumises 19. koha ja 4×100 m vabastiilis teateujumises 8. koha.[1][2]
Ta sai Nõukogude Liidu meistrivõistlustel ujumises kokku 11 kuld-, 5 hõbe ja 5 pronksmedalit. Püstitas 50 m ujulas vabaujumises kümme Nõukogude Liidu rekordit, oli viiel korral teateujumises Nõukogude Liidu rekordi püstitanud naiskonnas. Kuulus ujumises 1955–1960 Nõukogude Liidu koondisse.
Allveespordis tuli ta kahel korral Nõukogude Liidu (1968) ja ühel korral Eesti NSV (1969) meistriks.
1969. aastal tuli neljakordseks Euroopa meistriks: meremiilis, individuaalselt ja võistkondlikult 6200 m ujumises ning 3×100 m lestaujumises.[1]
Püstitas meremiili ujumises maailmarekordi 21.54,36 (1969).[1]
Kuulus allveespordis 1968–1970 Eesti NSV ja 1968–1969 Nõukogude Liidu koondisse.
Töötanud 1967–1992 Tallinna Dünamo ujumiskoolis treenerina, olnud ka Nõukogude Liidu koondise treener.[1]
Ulvi Voog-Indriksoni abikaasa oli Viktor Indrikson. Ta on Kaire ja Kaja Indriksoni ema ning Sten Indriksoni, Berit, Triin ja Martti Aljandi vanaema.