Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil

"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil"
Originaali pealkiri "Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války"
Autor Jaroslav Hašek
Tõlkija Bernhard Linde (1928)
Lembit Remmelgas (1960)
Päritolumaa  Tšehhoslovakkia
Keel tšehhi
Žanr satiiriline romaan
must komöödia
Kirjastaja A. Synek (originaal)
Loodus (1928)
Eesti Riiklik Kirjastus (1960) (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1921–1923 (originaal)
1928, 1960 (eesti keeles)
Lehekülgi 865
Švejk Josef Lada järgi

"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" (originaalpealkirjaga "Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války") on Jaroslav Hašeki lõpetamata jäänud satiiriline romaan.

Raamatu idee sündis juba kümme aastat enne selle ilmumist, autori abikaasa kirjeldas seda nii: "Hašek jõudis koju, oli päris kõvasti vintis, kuid siiski leidis ta endas veel nii palju tahet ja jõudu, et kritseldada paberile kirjanduslik mõttevälgatus, mis oli teda kogu aja vaevanud. Hommikul vara ta ärkas, hakkas kohe otsima väikest paberitükki, millel tema kinnitust mööda oli kirjas geniaalne idee, kuid oma õuduseks oli ta selle unustanud. Vahepeal olin mina selle paberitüki prügikorvi visanud... Õngitsesin selle välja ja hoidsin alles. Mainitud paberilipikule oli selgesti kirjutatud jutustuse pealkiri "Kompanii lollpea" ja sellele joon alla tõmmatud. Siis oli seal veel esimene lause: "Ta pani ennast ise proovile, kas ta on võimeline käituma korraliku sõdurina." Järgnesid mõned loetamatud sõnad."[1]

Hašek kirjutas raamatut aastatel 1921–1922 (1923. aasta 3. jaanuaril ta suri). Algselt plaanis ta kirjutada Švejkist kuus jagu, kuid jõudis neist valmis vaid neli. Pärast Hašeki surma illustreeris romaani Josef Lada.

1928. aastal ilmus Bernhard Linde kaudtõlge saksa keelest, mis kandis pealkirja "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel".

Tõelise tuntuse ja populaarsuse saavutas Švejk Eestis siiski alles 1960. aastal ilmunud Lembit Remmelga tõlkega, millest on hiljem ilmunud ka kordustrükke (nt 1975, 1995).

Švejki kuju Slovakkias Humenné linnas
Švejki kuju Tšehhis Putimi külas
Švejki kuju Przemyśli linnas Poolas
Švejki kuju Poolas Sanoki linnas


Lühikokkuvõte

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene jagu: Tagalas

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamat algab sellega, et Švejk kuuleb uudiseid ertshertsog Franz Ferdinandi mõrvamisest Sarajevos, mis saab Esimese maailmasõja üheks ajendiks. Sõjaveteran Švejk, kes põeb reumat, läheb proua Müllerova abiga ratastoolil sõjaväkke. Enne on ta läbinud kohtuarstide sõjaväekõlblikkuse katsed ning istunud mitmes kinnipidamisasutuses.

Kui Švejk koos paljude simulantidega kuulab välipreester Otto Katzi välimissat, saab ta pärast mitmeid vahejuhtumisi tolle tentsikuks. Hiljem mängib Katz Švejki kaardimängus maha ja Švejkist saab ülemleitnant Lukaši tentsik.

Teine jagu: Sõjaväljale

[muuda | muuda lähteteksti]

Švejk kui ülemleitnant Lukaši tentsik reisib rongiga České Budějovicesse, kus nad peaksid jõudma sõjaväljale. Rongis seletab Švejk aga raudteelasele hädapiduri tööd, mis hiljem ka rongi lühiajaliselt seisma paneb. Järgmises jaamas määratakse talle trahv ja ta jääb rongist maha, tema ülemus Lukaš aga jätkab koos Švejki dokumendiga reisi Budějovicesse. Jaamas tõuseb Švejki pärast skandaal ning läbi seiklustejada jõuab ta lõpuks ikkagi Budějovicesse, kus tema sõjaväerühm jätkab teekonda Ungari poole.

Kolmas jagu: Mehine nahatäis

[muuda | muuda lähteteksti]

Švejk, kes on vahepeal "ülendatud" 11. marsiroodu käskjalaks, üritab täita oma kohust. Siinses jaos tekib tal palju sekeldusi marsiroodu kõrgemate peadega.

Neljas jagu: Mehise nahatäie järg

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Švejk koos veltveebel Vaněkiga rändavad Feldšteini suunas, tekib neil tee valikul vaidlus. Švejki ja Vaněki teed lähevad lahku. Švejk, kes satub peale suplevale Vene sõdurile, otsustab viimase mundri selga panna, mistõttu Austria-Ungari patrull toimetab ta sõjavangide hulka. Švejk pääseb sõjavangist napilt eluga – talle loetakse juba "viimast tröösti", mida tehakse sõjaväelastele, keda valmistutakse üles pooma. Pikaleveninud kohtuotsusega pääseb Švejk siiski tagasi oma roodu juurde, kes tema tagasitulekust on vaimustuses.

Raamat lõpeb sellega, et 11. marsiroodu sõdurid teevad suurt lamenti, enne kui peaksid jõudma eesliinile, kus neid surm varitseb.

Tegelased

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Josef Švejk – romaani peategelane, varastatud koertega äritseja. Tegelaskuju on osaliselt inspireeritud Hašeki sõjaväeülema Rudolf Lukase noore tentsiku pealt.
  • Palivec – kohaliku Karika kõrtsi ropu suuga omanik. Vaatamata sellele, et ta ei ole nõus poliitikast rääkima, vahistatakse ta siiski Bretschneideri poolt, kui mainib, et kärbsed on tema kõrtsis Franz Josephi portree täis sittunud.
  • Salapolitseinik Bretschneider – nuhk, kes püüab pidevalt Švejki ja teisi riigivastast juttu rääkimas tabada. Bretschneider süüakse lõpuks ära tema enda koerte poolt, kui ta ostab paar looma Švejkilt, kavatsedes teda nii vahele võtta.
  • Kroonuarst Grünstein – õel kroonuarst, kelle ülesanne on tõestada, et iga viimane kui tema patsient on simulant.
  • Vangivalvur Slavík – julm ja korrumpeerunud vanglatöötaja (mainitakse, et ta lõpetab lõpuks ka ise vangistuses).
  • Välipreester Otto Katz – paadunud joodik ja hasartmängija. Švejk on mõnda aega tema tentsik, kuni Katz ta ülemleitnant Lukášele maha mängib.
  • Ülemleitnant Lukáš – Švejki ülem 91. jalaväerügemendis. Tšehh Lõuna-Böömimaalt, keda on kujutatud korraga nii naistemehe kui ka haleda tegelasena. Kuigi Švejk teeb kogemata Lukášest, kelle tentsik ta on, Ungari ajalehtedes naerualuse, hakkab tal siiski ühel ajal Švejkist kahju, kui tollest saab sõjaväekäskjalg. On olemas tõendust, et 91. rügemendis on päriselt teeninud üks ülemleitnant Lukas, kes oli ilmselt Hašekile tegelaskuju loomisel inspiratsiooniks.
  • Kolonel Friedrich Kraus von Zillergut – idiootlik Austria ohvitser, kellel on kalduvus pidada kolleegidele pikki, totraid loenguid igapäevaste esemete kohta, nagu termomeeter või postmark. Ta jääb sellepärast ühel päeval käru alla, kui proovib demonstreerida, mis kõnnitee on. Švejk varastab tema koera, et kinkida see Lukášile, kes saadetakse asjade selgumisel Krausi poolt karistusena koos Švejkiga rindele.
  • Sandarmivahtmeister – taktitundeline ja kiire tegutsemisega politseinik, kes on tuntud oma meetodi poolest, kus ta mitte ei sõima kahtlusalust läbi, vaid seab tolle lahke ristküsitluse alla. Ta hoiab Švejki mitu päeva vangimajas kinni, kahtlustades et too on Vene spioon.
  • Kapten Ságner – kutseline karjeristist ülem Švejki marsipataljonis, oli nooruses salaja Tšehhi patrioot. Hašeki pataljoni on päriselt juhtinud kapten Vienzenz Sagner, kes oli talle ilmselt inspiratsiooniks tegelaskuju loomisel.
  • Kolonel Schröder – Švejki rügemendiülem, kergesti ärrituv kolonel, tolleaegse Austria sõjaväes teeninud saksa ohvitseri stereotüüp.

Uurimused

[muuda | muuda lähteteksti]

Juba 60 keeles ilmunud romaanil on kahtlemata ka lai mõju. Nii on inglise psühholoogid loonud mõiste "Vahva sõduri Švejki sündroom", kirjeldamaks olukorda, kus inimene kasutab oma psühhoosi isiklikes huvides, et vältida konfliktse olukorrale lahendamist. Teisalt on leitud, et näiliselt idiootne peategelane on tegelikult nutikas võimu õõnestaja.[2]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kull, Aivar (19.03.2021). "Aivar Kulli ajalootund. Švejk 100". ERR. Vaadatud 20.03.2021.
  2. ↑ Tiido, Harri (16.03.2021). "Harri Tiido: vahva sõduri Švejki juhtumised said saja-aastaseks". ERR. Vaadatud 17.03.2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]