Vana-Liivimaa

See artikkel on poliitilis-territoriaalse üksuse kohta; seda ala on üldisemalt nimetatud ka kui Maarjamaa (Terra Mariana); Vana-Liivimaa perioodi 1435–1561 on nimetatud ka kui Liivimaa konföderatsioon.

---

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku

Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuulunud hertsogkond).

Vana-Liivimaa valitsejate vapid 1556

Garlieb Merkeli kaart 13. sajandi Liivimaast

Liivimaa pärast 1534. aastat (saksakeelne kaart)

Moodustumine

Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui Mõõgavendade ordu ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud.

Vana-Liivimaa jagunes mitmeks ilmalikuks võimkonnaks ehk härruseks (saksa Herrschaft). 13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala:

• Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond;
• Saksa ordu Liivimaa haru valdused;
• Riia peapiiskopkond ja kolm piiskopkonda:
• Kuramaa,
• Saare-Lääne ja
• Tartu piiskopkond.

Pärast 1346. aastat liideti Taani valdused Liivimaa ordu valdustega ning keskaja teisel poolel olid territooriumi peamisteks poliitilisteks jõududeks:

• Liivimaa ordu,
• Riia peapiiskopkond ning Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond.

Peale härruste oli oluline roll ka nn kolmel suurel linnal: Riial, Tallinnal ja Tartul, mis kuulusid Hansa Liitu. Peale nende olid hansalinnad ka Uus-Pärnu, Koknese, Viljandi, Limbaži, Cēsis, Valmiera, Straupe, Ventspils ja Kuldīga.

Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent 1420. aastatel tekkis ühtne maapäev (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes 15. sajandi jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia).

Ametlikult oli Liivimaa Saksa-Rooma riigi ala, kuid keisri võim oli enamasti vaid formaalne. Suhted keisririigiga olid läbi keskaja kõikuvad ning need hakkasid tihenema 15. sajandil. Vaieldamatult keisririigi osaks hakati Liivimaad lugema aga alles 16. sajandi I poolel, pärast seda, kui loodi keiserlik kammerkohus (1495), mille poole pöördusid ka liivimaalased; kõigist Liivimaa piiskoppidest (1521) ja Liivimaa ordumeistrist (1526) said riigivürstid ning liivimaalased hakkasid osalema Riigipäevade töös.

Halduskorraldus

Liivimaa ordu

Saksa ordu Liivimaa ordu valduste haldusjaotuse aluseks olid ordumaade jagunemine foogtkondadeks ja komtuurkondadeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud. Tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega. Vasalle oli ordualal kuni 16. sajandini vähe, välja arvatud Põhja–Eestis, kus nende käes oli juba Taani ajast alates valdav osa maast.

Komtuurkonnad:Viljandi komtuurkond, Tallinna komtuurkond, Pärnu komtuurkond, Kursi komtuurkond, Lihula komtuurkond, Paide komtuurkond, Kuldīga komtuurkond, Aluliina komtuurkond, Dünaburgi komtuurkond, Dobele komtuurkond, Vindavi komtuurkond, Võnnu komtuurkond, Aizkraukle komtuurkond, Dünamünde komtuurkond, Miitavi komtuurkond, Riia komtuurkond, Sigulda komtuurkond, Ruhja komtuurkond.

Foogtkonnad: Järva foogtkond, Rakvere foogtkond, Narva foogtkond, Maasilinna foogtkond, Vasknarva foogtkond, Toolse foogtkond, Karksi foogtkond, Põltsamaa foogtkond, Pöide foogtkond, Rēzekne foogtkond, Bauska foogtkond, Kandava foogtkond, Sēlpilsi foogtkond, Grobiņa foogtkond, Võnnu foogtkond. Territooriumite haldamise ja kontrollimise keskpunktideks olid komtuuride ja foogtide residentsid ning orduvasallide vasallilinnused (vt Eesti linnuste loend ja Läti linnuste loend).

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkonna piiskopkonnad allusid kiriklikult Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli Riia peapiiskop Saksa-Rooma keisri vasall ja kuulus seega Saksa riigivürstide hulka. Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopid oli ühtaegu nii ilmalikud kui ka vaimulikud võimukandjad. Stifti (piiskopi vahetul ilmalikul võimualal) ja diötseesi (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad.

Stiftid: Lielvārde stift, Rauna stift, Riia stift‎, Turaida stift‎, Koknese stift, Läänemaa stift, Saaremaa stift, Tartu stift jt.

Kirikukihelkonnad (vt kihelkond, Eesti kihelkondade loend, Eesti kihelkondade loend maakonniti)

Hansalinnad

Hansalinnade Riia, Tallinn, Tartu jt haldusalaks oli maaisanda määratletud linnasarase piirid ja kinnitatud linnaõigus (Lübecki või Riia linnaõigus).

13.–16. sajand Vana-Liivimaal

• 13., 14., 15. ja 16. sajand Eestis ning Keskaeg Eestis
• 13., 14., 15. ja 16. sajand Lätis ning Keskaeg Lätis

Lagunemine

Vana-Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Liivimaa sõja I etapp Vene-Liivimaa sõda ja konföderatsiooni idaosa (Virumaa ja Tartu piiskopkonna okupeerisid Vene tsaaririigi väed).

1559. aastal müüs Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale Holsteini hertsog ja piiskop Magnusele. Formaalselt jäid need veel mõnda aega (Kuramaa kuni 1583. aastani ja Saare-Lääne piiskopkond kuni 1572. aastani) piiskopkondadeks, ent olid reaalselt Taanist vasallsõltuvuses oleva Magnuse valdusteks.

1559. aasta lõpul allutas Liivimaa ordu ja selle liikmeskonnale kuuluvad maa-alad end Leedu suurvürstile. Sama aasta novembris alistusid lõplikult Poolale Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni 1581. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel Rzeczpospolitaga.

Eestimaa rüütelkond aga koos Tallinna linnaga andis end aga 1561. aastal Rootsi kuninga kaitse alla, lõplikult ühines Põhja-Eesti Rootsiga 1561. aasta suvel.

1562. aasta märtsis lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola kuninga võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. Sõlmitud leppe kohaselt alistus Liivimaa aadelkond katoliku usku Sigismund II Augustile tingimusel, et neil lubatakse praktiseerida luteri usku vastavalt Augsburgi usutunnistusele. Ordumaadest jäi Maasilinna foogtkond jäi kuni 1564. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks, mil viimane foogt Heinrich Lüdinghausen-Wulff müüs juba Taani kaitse alla antud alad lõplikult Taanile.

Vana-Liivimaa Johannes Portantiuse kaardil Livoniae Nova Descriptio aastal 1573.

Pärast Vana-Liivimaa lagunemist moodustati selle territooriumist:

• Vene tsaaririigi poolt aastatel 1558–1561 vallutatud aladel: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevatel aladel Vene tsaarile alluvad vojevoodkonnad.
• Rootsi kuningriigi alad: Tallinn, Harjumaa ja pool Virumaad, mis pärast Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonna ja Tallinna linna poolt ustavusvande andmist Rootsi kuningale Erik XIV-le, olid Rootsi kuninga valdused ja Rootsi kuningriigi Läänemereprovintside osa (vt Rootsi aeg);
• Taani kuninga Frederik II poolt Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Johannes V-lt ostetud Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, mida valitses tema vend Hertsog Magnusele, kelle omandis oli Saaremaa ja Kuramaa ning Piltene piirkond.
• Poola-Leeduga Vilniuse pakti sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti Liivimaa ordu valdused Kuramaal ja Riia peapiiskopkond, Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas Zygmunt II Augusti valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses Kuramaa hertsogi Gotthard Kettleri valduses Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik. Ainsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn, mis 1582. aastani jäi vabalinna staatusse.
  • Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita võimu alla Üleväina-Liivimaa hertsogkonnana (vt Poola aeg).

Vaata ka

• Vana-Liivimaa linnadepäev
• Liivimaa sõda
• Vene-Liivimaa sõda

Kirjandus

• Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, 1840, Band 1

Välislingid

• "Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana" ERR Novaator, 23. juuni 2017