Vesinäkk

Vesinäkk

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Leediklased või Crambidae
Perekond Acentria
Liik Vesinäkk
Binaarne nimetus
Acentria ephemerella
Denis & Schiffermüller, 1775
Sünonüümid

Acentria nivea
Acentria niveus

Vesinäkk (Acentria ephemerella; varem Acentria nivea) on sugukonda Crambidae (varasemas süstemaatikas leediklaste) sugukonda kuuluv liblikas.

"Loomade elu" annab vesinäki ladinakeelseks nimeks Acentropus niveus ja arvab ta leediklaste sugukonda [1].

Vesinäkil esineb kaht sorti emaseid: tiivulisi ja peaaegu tiivutuid [1]. Viimaseid on märksa rohkem. Neil on säilinud üksnes tiibade tillukesed algmed [1]. Isaste tiivad on valged, siruulatusega kuni 12 mm. Lühitiivulised emased ei lahku veest ja munevad vee all. Sugutamine toimub veepinnal, kui emane küünitab oma tagaosa veest välja. Kõik valmikud, kaasa arvatud isased ja lennuvõimelised emased, suudavad vee all ujuda. Ohu korral ujuvad lennuvõimelised isendid veepinnale ja põgenevad lennates.

Vesinäki oliivroheline röövik elab aeglasevoolulises või siseveekogus veetaimede, näiteks penikeelte ja teiste taimede lehtede ülapinnal ning valmistab endale lahtinäritud lehetükist väikese katte [1]. Nukkumiseks valmistab see liik taimevarre või -lehe alapoolel kookoni [1], mis asub vee all ja on täidetud õhuga.

Valmiku keha on samuti roheline ja kuni 8 mm pikkune [2].

Röövik koorub vee all. Seejärel ronib ta mööda selle taime vart, millele ta muneti, veest välja. Ta toitub taimekoorest ja koorib taimevarre rõngakujuliselt ära, nii et taimesooned näritakse läbi ja taim saab tugevalt kahjustada, sageli isegi sureb, näiteks võib vars murduda.

Vesinäkki kasutatakse võitluseks mürgise veetaime tähk-vesikuusega, aga ettevaatlikult, sest ta võib ka teistel taimedel elada ja neidki kahjustada.

Vesinäkk on pärit Euroopast, kuid 1920. aastatel avastati seda ka Kanadast. Tõenäoliselt viidi ta sinna kogemata. Ta on tänapäeval levinud ka Uus-Inglismaal, kus ta eelistab tähk-vesikuuske teistele taimedele ja on selle taime levikut vähendanud.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Loomade elu", 3. kd., lk. 287
  2. ↑ Greenhalgh, M. & Ovenden, D. (2007). "Euroopa magevee-elustik". Eestikeelse tõlke toimetaja Timm, H. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 206.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]