Vikerkaar (ajakiri)

 See artikkel on 1986. a ilmuvast ajakirjast; sama nime kandis 1922. a ilmuv ajakiri, vt Vikerkaar (ajakiri 1922)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013

Vikerkaar on 1986. aastast ilmuv eesti kultuuriajakiri, mis avaldab ilukirjandust, esseesid ja arvustusi. Ajakirja asutati seoses perestroikaga kahe rööpväljaandena, millest teine oli venekeelne Raduga, mille viimane topeltnumber ilmus 2006. aasta mais.[1]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirja Vikerkaar esimene peatoimetaja kinnitati Moskvas Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitees R. Veidemanni järgi juba 1985. aastal, seega veel enne seda, kui ajakiri tegelikult asutati.[2] EKP Keskkomitee büroo määras esimese peatoimetaja kohale veebruaris 1986. Esimene number ilmus 1986. aasta juulis. "Sellele aitas kaasa mitme õnneliku asjaolu kokkusattumine. Kõigepealt muidugi aeg, mis partei XXVII kongressiga oli teinud täispöörde ja nõudis seda ka ajakirjanduselt. – Õige pea sai toimetus imeilusa "korteri" Gagarini pst. 30, uhiuue mööbli, kõik muu vajaliku tööks autorite ja käsikirjadega."[3]

Ajakirja esiknumbri saatesõnas ütleb esimene peatoimetaja Rein Veidemann: "Meie ajakiri alustab ilmumist Tuglase 100. sünniaastal. Meie tulek leiab aset ajal, mil kogu Nõukogudemaa on alustanud aastatuhande vahetuseni ulatuvate sihtide püüdlemist tõsisemalt kui kunagi varem. Meie tee algab partei XXVII kongressi aastal, kongressi, mille pöördelisuse tunnistajaks äsja olime, mille pöördelisust tunnistavad meie sõbrad ja mille pöördelisust on sunnitud tunnistama ka meie oponendid. Me alustame ülemaailmsel rahuaastal. "Vikerkaare" esimene number jõuab lugejani päevil, mil sotsialistlikku Eestit saab nelikümmend kuus aastat. Kõik see ajakirja ilmumistausta juurde kuuluv lisab meie etteastele erilisust."[4]

Rein Veidemann on öelnud: “Vikerkaare ja tema venekeelse sõsara Raduga – taga oli NLKP Keskkomitee otsus asutada «internatsionaalset kasvatust» silmas pidades kõigis toonastes liiduvabariikides niisugune kakskeelne noorte väljaanne. Aga kui asi 1985. aasta lõpus tegelikuks muutus, oli 1982 Brežneviga alanud nõukogude parteijuhtide «surmaseriaal» lõpu korral ja Gorbatšov lootusetuks muutuvat süsteemi päästma määratud.” – Vikerkaare sünnile andis “erilise hoo see, et sündmus sattus perestroika ja üldise ühiskondlik-vaimse vabanemise ja pulbitsemise aegadesse.” [5] Marek Tamm: “Nagu olen hiljem kuulnud, tegutses Vikerkaare toimetus üksaegu kui Rahvarinde staap.”[6]

Märt Väljataga sõnul muutus ajakirja ilme kiiresti. Veel 1988. aasta 3. detsembri Pravdas kirjutas Eesti Kommunisti peatoimetaja Lembit Annus, et ajakirjad Looming ja Vikerkaar viljelevad nõukogudevastast bakhanaali.[7]. Aga juba 15. juunil 1989 vabanes Vikerkaar Glavliti tsensuuri alt.[8]. Uutmisprobleemid vahetusid kiiresti kultuuriteemade vastu. "1990ndate keskpaigast hakkas Vikerkaar süstemaatiliselt avaldama teemanumbreid ning ilmumistsükliks kujunes neli üksik- ja neli topeltnumbrit aastas."[9]

Peatoimetajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Trükiarv

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1986 20 000
  • 1987 34 000
  • 1988 36 000
  • 1989 53 000
  • 1990 54 000
  • 1991 10 800
  • 1999–2010 1500[11]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005. Koostaja Märt Väljataga. Tallinn, 2006, lk.514.
  2. ↑ Rein Veidemann: vabaduses kaotsi läinud [1] Postimees (rubriik “Arvamus”) 9. aprill 2011
  3. ↑ Rein Veidemann. "Vikerkaares(t)." Raamatus: "Kirjanduse jaosmaa". Üheteistkümnes aastakäik. Koostanud Endel Mallene. Tallinn, Eesti Raamat 1988. Lk. 146.
  4. ↑ Rein Veidemann. "Saateks." Vikerkaar 1986, nr. 1, lk. 2.
  5. ↑ [Ajakiri Vikerkaar saab 20-aastasekshttp://www.pressimuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=92&Itemid=60&lang=et]
  6. ↑ Ajakiri Vikerkaar saab 20-aastaseks[alaline kõdulink]
  7. ↑ Mati Graf. "Kalevipoja tagasitulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini." Tallinn, Argo 2008, lk. 377.
  8. ↑ Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk. 297
  9. ↑ Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005. Koostaja Märt Väljataga. Tallinn, 2006, lk. 514–515.
  10. ↑ Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik."Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005. Koostaja Märt Väljataga. Tallinn, 2006, lk. 515
  11. ↑ Hendrik Alla. Vikerkaar vahendab eri sfääre. Postimees, 29. juuni 2011

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Rein Veidemann. "Kümme aastat Vikerkaare looga all" – Vikerkaar 1996, nr 7, lk 88–94
  • Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986-2005. Koostaja Märt Väljataga. Tallinn, 2006, 542 lk
  • Veiko Märka. "Vikerkaarelviibija käekõrval"[2] – Eesti Ekspress 14. detsember 2006

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]