Vladimir Etuš
Vladimir Etuš (vene keeles Владимир Абрамович Этуш; 6. mai 1922 Moskva – 9. märts 2019 Moskva) oli juudi rahvusest Venemaa teatri- ja filminäitleja, Štšukini-nimelise Teatriinstituudi kunstiline juht (aastast 2003), NSV Liidu rahvakunstnik (1984); ta oli Venemaa vanim tegevnäitleja.
1940. aastal astus ta Štšukini-nimelisse Teatriinstituuti, kuid juba järgmisel aastal alanud sõja tõttu Saksamaaga läks ta vabatahtlikuna rindele. 1943. aastal sai ta raskelt haavata ja 1944. aastal jätkas näitlejaõpinguid.
1945. aastal lõpetas Etuš teatrikooli ning asus näitlejana tööle J. Vahtangovi nimelises teatris. Samaaegselt hakkas ta tööle näitlejameisterlikkuse pedagoogi assistendina Štšukini-nimelises Teatriinstituudis, aastal 1976 sai temast selle õppeasutuse professor, 1987. aastal rektor ja 2003. aastal kunstiline juht.
Ta hakkas filmides mängima 1953. aastal. Peamiselt on ta loonud meeldejäävaid komöödiarolle, näiteks filmides "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused" (1966), "12 tooli" (1971) ja "Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset" (1973).
Lastefilmis "Buratino seiklused" (1975) mängis ta Karabas-Barabasi.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1943 – Punatähe orden
- 1964 – Vene NFSV teeneline kunstnik
- 1971 – Vene NFSV rahvakunstnik
- 1984 – NSV Liidu rahvakunstnik
- 1985 – Isamaasõja ordeni 1. järk
- 1995, 2003, 2008, 2018 – orden "Teenete eest Isamaa ees" kõik neli järku
- 2002 – Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia
- 2007, 2013 – Aleksander Nevski orden
- 2008 – orden "Venemaa aukodanik´"
- Peeter Suure orden