Vladimir Voronin (kapten)

Vladimir Voronin 1930. aastatel

Vladimir Voronini mälestussammas Arhangelskis

Vladimir Ivanovitš Voronin (vene keeles Владимир Иванович Воронин; 17. oktoober (vkj 5. oktoober) 1890 Sumski Possad, Kemi maakond, Arhangelski kubermang – 18. oktoober 1952 Dikson, Krasnojarski krai) oli Nõukogude Liidu laevakapten (polaarkapten), kes osales mitmel Arktika polaarekspeditsioonil.

Vladimir Voronin lõpetas 1916. aastal Arhangelski merekooli ja asus tööle tüürimehena aurikul Fjodor Tšižov. 1918. aastal sai ta kaugsõidukapteniks ja osales ekspeditsioonidel Kara meres.

1928. aastal osales ta Umberto Nobile ekspeditsiooni liikmete otsimise ekspeditsioonis jäämurdja Georgi Sedov kaptenina.

1932. aastal oli ta jäämurdja Aleksandr Sibirjakov kapten ja tema juhtimisel läbis laev esimesena maailmas Kirdeväila ilma talvitumiseta. Selle käigus möödus laev Severnaja Zemljast põhja poolt, mida varem polnud keegi teinud.

Aastatel 1933–1934 oli Voronin auriku Tšeljuskin kapten ja osales ekspeditsioonis, mille käigus aurik Tšuktši meres põhja läks, aga ainult üks inimene 111-st hukkus.

Aastatel 1934–1938 juhtis ta kaptenina jäämurdjat Jermak, seejärel jäälmurdjat Jossif Stalin. 1946–1947 oli ta arktilise vaalapüügiflotilli juhataja.

Voronin oli NSV Liidu Ülemnõukogu liige (1946–1950).

Tunnustus

Teda on autasustatud kahe Lenini ordeniga.

Mälestuse jäädvustamine

Vladimir Voronini järgi said nime:

• Voronini süvik Kara meres,
• Voronini saared Kara meres,
• Voronini neem Franz Josephi maal,
• Voronini liustik Franz Josephi maal,
• Voronini laht Barentsi meres (Solsberi saarel),
• Voronini laht (губа Воронина) Novaja Zemljal,
• Voronini laht (бухта Воронина) Novaja Zemljal,
• Voronini neem Victoria maal Antarktises,
• Voronini laht (бухта Воронина) Kuninganna Maudi maal Antarktises,
• tänavad Peterburis, Belomorskis, Severodvinskis ja Jekaterinburgis,
• jäälõhkuja Kapten Voronin.

Välislingid