Vladimirs Petrovs (vene keeles Владимир Петров Vladimir Petrov; 27. september (vkj 17. juuli) 1908 Riia – 26. august 1943 Kotlas) oli vene päritolu Läti maletaja.
Petrovs oli neljakordne Läti malemeister (1930/1931, 1935, 1937, 1938/1939). Ta esines edukalt 1930. aastatel rahvusvahelistel maleturniiridel. Parima tulemuse saavutas ta 1937. aastal Ķemeris peetud turniiril, kus jagas esikohta Salo Flohri ja Samuel Reshevskyga (edestades seejuures Aleksandr Alehhinit ja Paul Kerest, Savielly Tartakowerit, Reuben Fine'i ja Gideon Ståhlbergi). Märtsis 1939 Ķemeri teisel rahvusvahelisel turniiril jäi Petrovs kaheksandaks.
Ta mängis Läti võistkonna koosseisus seitsmel maleolümpial (1928–1939; esimesel laual alates 1935. aastast). 1939. aastal maleolümpial Buenos Aireses sai Läti seitsmenda koha.
Pärast Läti Vabariigi okupeerimist juunis 1940 sai Petrovs Nõukogude kodakondsuse ja NSV Liidu meistersportlase nimetuse. Läti esimaletajana sai ta võimaluse mängida septembris 1940 Moskvas NSV Liidu meistrivõistluste finaalturniiril, kus ta jäi 20 osavõtja seas kümnendaks.
Pärast sõja algust mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Ta teenis 201. Läti Laskurdiviisi staabis. Hiljem saadeti ta Moskvasse, kus töötas TASS-is. Petrovs arreteeriti 31. augustil 1942 kaebuse põhjal ja mõisteti kümneks aastaks sunnitöölaagrisse. Ta suri 26. augustil 1943 GULAG-is Kotlase lähedal. Rehabiliteeriti 1989. aastal.