Vsevolod Suurpesa

Vsevolod Suurpesa ehk Vsevolod III Jurjevitš (vene keeles Всеволод III Юрьевич Большое Гнездо) (1154–15. aprill 1212) oli Rjurikovitšite dünastiast Vladimiri suurvürst 1176–1212.

Vsevolod Jurjevitši noorus, vanema venna Vladimiri suurvürsti (1168–1174) Andrei Bogoljubski valitsusajal möödus pagenduses koos ema, valitseva Bütsantsi Komnenoste dünastia esindaja ja vendadega, Ida-Rooma keisririigis.

Vladimiri-Suzdali vürstiriigi, vanad keskused Rostov ja Suzdal ning Vladimiri linnad ja Vene alad 1113–1194

Juri Dolgoruki vanima poja Rostislavi poegade, Mstislav Rostislavitši ja Jaropolk Rostislavitši ning nooremate poegade Mihhail Jurjevitši ja Vsevolod Jurjevitši vahel 1174–1177 toimunud kodusõja tulemusel jaotati Vladimiri ja Perejaslavl-Zalesski alad Mihhail Jurjevitši ja Vsevolod Jurjevitši vahel. Andrei Bogoljubski tapmise järel kutsusid Vladimiri-Suzdali vürstiriigi vanade keskuste Rostovi ja Suzdali esindajad vürstiks Mstislav Rostislavitši ja Jaropolk Rostislavitši, Andrei Bogoljubski poolt arendatud Vladimiri esindajad kutsusid vürstiks aga Vsevolod Jurjevitši vanema venna Mihhail Jurjevitši.

1176. aastal, Mihhail Jurjevitši surma järel ühendas Vsevolod Jurjevitš Kirde-Venemaa alad taas Vladimiri suurvürstina oma valitsemise alla, alistades seejuures Rostovi vürsti Mstislav Rostislavitši väed.

Valitsemises toetus Vsevolod Jurjevitš väljaarenemata bojaaridekihita linnadele: Vladimir, Pereslavl-Zalesski, Dmitrov, Gorodets, Kostroma, Tverile.

Isiklikku ja järglased

[muuda | muuda lähteteksti]

Vsevolod Jurjevitš oli Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki (1149–1151, 1155–1157) ja 2. abielust Bütsantsist pärit Helenaga, kelle päritolu kohta Vene ajaloolane Nikolai Karamzin esitas teooria, et ta oli valitseva Bütsantsi Komnenoste dünastia esindaja, poeg.

Vsevolod Jurjevitš oli 1. abielus Mariaga, kellega järglased:

Eelnev
Mihhail Rostislavitš 		Vladimiri suurvürst
1176–1212 		Järgnev
Juri II Vsevolodovitš