WorldView-2

WorldView-2
Organisatsioon DigitalGlobe
Alltöövõtjad Ball Aerospace
Missioonitüüp kaugseire
Kaaslane Maa
Stardi aeg 8. oktoober 2009
Kanderakett Delta II
Stardikompleks Vandenbergi õhujõudude baas
Missiooni kestus 7,25 aastat
Mass 2800 kg
Võimsus 3,2 kW
Orbiidi elemendid
Orbiit päikesesünkroonne
Inklinatsioon 97,2°
Kõrgus 770 km
Tiirlemisperiood 100 minutit
Instrumendid
Ruumiline lahutus 0,5 m
Spektri ribalaius 400–1050 nm

WorldView-2 on esimene suure eraldusvõimega Maa seire satelliit, mis kuulub kontsernile DigitalGlobe.[1]

Ball Aerospace’i ehitatud WorldView-2 on Maa tehiskaaslane, kus on peal optiline teleskoop, mis saab pildistada objekte, mille diameeter on 460 mm.[2]

Start

[muuda | muuda lähteteksti]

WorldView-2 viidi päikesesünkroonsele orbiidile 8. oktoobril 2009. Orbiidi kõrgus on 770 kilomeetrit. Satelliit saadeti teele Vanderbergi õhujõudude baasist Californias.[3] Kanderakett oli United Launch Alliance’i Delta 7920 ning stardi eest vastutas Boeing.

WorldView-2 oli kolmas DigitalGlobe’i satelliit orbiidil. Enne WorldView-2 oli seal WorldView-1, mis saadeti orbiidile 18. septembril 2007 ning QuickBird, mis saadeti orbiidile 2001. aastal.[4]

Satelliit

[muuda | muuda lähteteksti]

Suurendatud kiirusega on WorldView-2 võimeline koguma infot väga suurtelt aladelt kõigest ühel ülelennul. WorldView-2 suudab koguda andmeid ligi ühe miljoni ruutkilomeetri kohta ühe päeva jooksul. Kombinatsioon suurenenud kiirusest ja suurest kõrgusest viib selleni, et WorldView-2 lendab üle ühest ja samast kohast iga 1,1 päeva tagant.[5]

Kaamerad

[muuda | muuda lähteteksti]

WorldView-2 on suure lahutusvõimega satelliit, millel on üks pankromaatiline ning kaheksa ribafiltritega spektraalkaamerat. Kaamerate ruumiline lahutus maapinnal on 0,46 m pankromaatsel ja 1,84 m spektraalkaameratel. Piltide litsents kuulub Ameerika Ühendriikide valitsusele ja nemad on otsustanud, et kättesaadavad pildid on ruumilise lahutusega 0,5 m. Kaamerate dünaamiline diapasoon on 11 bitti piksli kohta.

WorldView-2 pildistamise mehhanism on teine selline süsteem, mille on DigitalGlobe’ile projekteerinud ja valmistanud ITT Space Systems Division. Seade töötab 770 km kõrgusel ja on pardasüsteemiga, millega on võimalik automaatselt teravustada. Need pildid on enneolematult detailirohked ja georuumiliselt täpsed, laiendades veelgi nõudlust nii kommerts- kui valitsustevahelistel turgudel. Kaameratele lisatud spektraalne mitmekesisus annab võimaluse muutuste kiireks avastamiseks ja kaardistamiseks.

Anduril on lisaks pankromaatilisele kanalile ja multispektraalsetele kanalitele veel täisvärvides pildid spektraalanalüüsiks, kaardistamis- ja seirerakendused, maapealse kasutamise planeering, katastroofiabi ja -kaitse, luure ja visualiseerimise simulatsioonid keskkonnas. Anduri multispektraalsed kanalid jagunevad kaheks: 1) neli standardvärvi kanalit (punane, roheline, sinine ja lähiinfrapunane); 2) neli uut kanalit (ranniku-, kollane, punane serv ja lähiinfrapunane).[5]

Spektrikanalite lainepikkused

[muuda | muuda lähteteksti]

Pankromaatiline kaamera:

  • 450–800 nm

Multispektraalsed kaamerad:

  • 400–450 nm (ranniku spektraalkanal)
  • 450–510 nm (sinine)
  • 510–580 nm (roheline)
  • 585–625 nm (kollane)
  • 630–690 nm (punane)
  • 705–745 (punase serv)
  • 770–895 (lähiinfrapunane-1)
  • 860–1040 nm (lähiinfrapunane-2) [2]

WorldView-2 uued suure lahutusvõimega spektrikanalid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ranniku spektraalkanal (400–450 nm) – seda kasutatakse taimestiku määratlemiseks ja analüüsiks. Ranniku spektraalkanal toetub batümeetrilistele uuringutele (sügavusmõõtmistele), mis põhinevad klorofülli ja vee sisaldusele objektis. Samuti kasutatakse seda kanalit, et uurida atmosfääri korrektsiooni meetodeid.
  • Kollane spektraalkanal (585–625 nm) – kasutatakse kollaste karakteristikute tuvastamiseks objektidel, oluline taimede äratundmiseks.
  • Punase serva spektraalkanal (705–745 nm) – abivahend kasvutingimuste analüüsiks. Taime tervis ja klorofülli tootmine on otseses seoses.
  • Lähiinfrapunane spektraalkanal-2 (860–1040 nm) – see kanal kattub lähiinfrapunase esimese (kuulub standardvärvi kanalite alla) kanaliga, kuid on vähem mõjutatud atmosfääri mõjust. Kanal toetab taimestiku analüüsi ning biomassiuuringuid.[5]

WorldView-1 ja WorldView-2 võrdlus

[muuda | muuda lähteteksti]
Omadus WorldView-1 WordView-2
Orbiidi kõrgus (km) 496 770
Tiirlemisperiood (min) 94,6 100
Kaamerad pankromaatne pankromaatne + kaheksa ribafiltritega spektraalkaamerat
Kaamera dünaamiline diapasoon (bitti) 11 11
Kaamera ruumiline lahutus (m) 0,5 0,46 ja 1,84
Skaneerimisulatus (km) 17,6 18,4
Sama koha mõõtmiste ajavahemik (päeva) 1,7 1,1
Sidus mõõtmisala ülelennul monorežiimis (km) 60×110 65,6×110
Sidus mõõtmisala ülelennul stereorežiimis (km) 30×110 48×110

WorldView-2 anduri tehnilised andmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Start: 8. oktoobril 2009
  • Kanderakett: Delta 7920
  • Stardi koht: Vandenbergi õhujõudude baas USA California osariigis
  • Orbiidi kõrgus: 770 kilomeetrit
  • Orbiidi tüüp: päikesesünkroonne
  • Tiirlemisperiood: 100 minutit
  • Missiooni kestus: 7,25 aastat
  • Satelliidi pikkus: 4,3 meetrit
  • Satelliidi laius: 2,5 meetrit (7,1 meetrit, kui päikesepaneelid on lahti pakitud)
  • Satelliidi kaal: 2800 kilogrammi
  • Võimsus: 3,2 kW
  • Kaamerad: pankromaatne ja 8 ribafiltritega spektraalkaamerat
  • Kaamera ruumiline lahutus: pankromaatsel kaameral 0,46 m ja multispektraalsetel 1,84 m
  • Kaamera dünaamiline diapasoon: 11 bitti piksli kohta [5].

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ http://www.grasdk.com/~/media/Microsite_GRAS/Files/WorldView2.ashx[alaline kõdulink]
  2. ↑ 2,0 2,1 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2013. Vaadatud 6. novembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ↑ http://www.landinfo.com/WorldView2.htm
  4. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2012. Vaadatud 6. novembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2012. Vaadatud 6. novembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)