See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Xeon DP Gallatin (SL7AE) | |
Üldandmed | |
---|---|
Tootmise algus | 1998 |
Jõudlus | |
Suurim CPU taktsagedus | 400 MHz kuni 4,4 GHz |
Arhitektuur ja klassifikatsioon | |
Mikroarhitektuur | Sandy Bridge, Nehalem, Core, NetBurst, P6 |
Füüsiline spetsifikatsioon | |
Tuumade arv | kuni 56 |
Xeon on Inteli mikroprotsessor serveritele ja tööjaamadele ning võimaldab luua mitme füüsilise protsessoriga süsteeme. Xeonile on konkurendiks AMD Opteron.
Esimene Xeoni protsessor Pentium II Xeon (koodnimi "Drake") toodi turule 1998. aastal ning see põhines Pentium II arhitektuuril. Sellega taheti välja vahetada seni serverite jaoks mõeldud Pentium Pro protsessor. 1999. aastal asendati Pentium II Xeon Pentium III Xeoniga. Xeoni protsessoritel oli võrreldes lauaarvuti versioonidega rohkem vahemälu ning need kasutasid teistsugust pesa.
2001. aasta keskpaiku tutvustas Intel teise põlvkonna Xeoni protsessorit, mis põhines NetBursti arhitektuuril sarnaselt Pentium 4-ga. Alates teisest põlvkonnast kasutati Xeoni omaette tootenimena. Teise põlvkonna lõpus kasutati ka esimesi kahetuumalisi protsessoreid.
Kolmas põlvkond toodi turule 2006. aastal. See põhines Intel Core arhitektuuril ning 2-, 4- ja 6-tuumalistel protsessoritel. Esimest korda toetati ka ühe protsessoriga süsteeme (Xeon UP).
Neljas põlvkond sai kättesaadavaks märtsis 2009 ning põhines Nehalemi arhitektuuril ja i7 tehnoloogial.
Viienda põlvkonna protsessorid põhinevad Inteli Sandy Bridge tehnoloogial ning saabusid turule 2011. aasta jaanuaris.
Kui esimese põlvkonna Xeoni protsessorite puhul kasutati lihtsalt protsessori mudeli nime ja lisati sellele "Xeon" ning taktsagedus (Petntium III Xeon 500), siis alates 2011. aastast on nimetamissüsteem järgmine.