Ķemeri

See artikkel räägib Jūrmala linnaosast; Alsviķi valla küla kohta vaata artiklit Strautiņi

Ķemeri on Läti linna Jūrmala osa. Aastatel 1928–1959 oli see omaette linn, mille osaks oli ka Jaunķemeri.

Ķemeris on 1997. aastal loodud Ķemeri rahvuspargi keskus.

Ķemeri on läänepoolne osa Jūrmalast. Aastatel 1928–1959 oli Ķemeri omaette linn. Ajalooliselt kuulus Ķemeri territoorium kuni 18. sajandi lõpuni Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi koosseisu. 19. ja 20. sajandil oli see oluline kuurort. Asub Liivi lahest 6 km lõuna pool väävliallikatega järvede ja soode vahel. Väävlivete tervendavad omadused olid kuurordis kasutusel. Ķuurordi territooriumil on üle 30 vesiniksulfiidiallika ning rikkalikud ravimturba ja Kaņierise järves ravimuda varud. 1997. aastal rajati Ķemeri rahvuspark. Ķemerit ühendab ülejäänud Jurmalaga ja Riiaga elektriraudtee. Seda läbib Riia–Ventspilsi maantee (A10). Ķemeri asub Riiast 44 km kaugusel.

Rahvameditsiinis kasutatavad Ķemeri väävliallikad olid arstidele teada juba 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses, kui seda tulid meditsiinilistel eesmärkidel kasutama Kuramaa kõrgema seltskonna esindajad. Neid võttis vastu metsavaht, kelle kodus sai viibida ja nautida allikatest toodud tervendavates vetes suplemist. Ühe metsavahi nimi oli Ķemersiks, tema järgi hakati kutsuma algul raba ja hiljem kuurorti.

Esimest korda analüüsiti Ķemeri mineraalvesi keemiliselt Peterburis 1801. aastal, seejärel uuris neid Dāvids Hieronīms Grindelis, kelle analüüsitulemused avaldati. Baltimaade kindralkuberner krahv Kārlis Magnuss von der Pālens ravis end 1933.–1835. aastal Ķemeri mineraalveega. Ta paranes ning pöördus kuurordi rajamisel toetuse saamiseks Vene keisri Nikolai I poole. 1836. aastal eraldas keiser 700 hektarit riigimaad Ķemeri kuurordile. Tervisvete kvaliteedi jälgimiseks loodi kindralkuberneri juhitud erikomisjon. Vene impeeriumi valitsus eraldas ka 100 000 rubla hoonete ehitamiseks ning ja Ķemerist Sloka–Tukumsi maanteeni tee sillutamiseks.

Kuurordi külastajatele parema loodusliku keskkonna loomise ja tervendamise eesmärgil loodi Vērsupīte äärde suur park. Pargi rajas 19. sajandil Riia peaaednik Kārlis Vāgners. Pargis on skulptuurid, paviljonid, sillad, väävliallikas Ķirzaciņa koos paviljoniga ja Armastuse saarel paviljon-rotund. 2019. aastal alustati pargi heakorrastamist ja rekonstrueerimist.

Esimene suplusasutus avati 1838. aastal. Seda aastat peetakse kuurordi asutamise aastaks. Selle arendamise eest hoolitses riik. Ķemeri kuurordi esimesed arstid olid Gottfried H. von Magnus (1840–1844), Georg Reinhold Guido Girgenson (1844–1855), Ernest Merķelis (1855–1863) ja Roberts Ferdinand Kofskis (1864–1877). Enne esimest maailmasõda ulatus Ķemeri kuurordis ravitavate arv 8300 inimeseni aastas. 1912. aastal avati raudteeliiklus Kemeri – Moskva. See tegutses kuni 1920. aastani. 1912. aastal võeti kasutusele Jaunķemeri mererannaga liiklemiseks elektritramm. I maailmasõja ajal viidi 1915. aastal trammivagunid Venemaale Staraya Rusa linna. Trammirööpad võeti üles 1933. aastal.

Pärast Esimest maailmasõda taastus aktiivne elu kuurordis kiiresti. Nagu Siguldas ja Ogres, oli ka Ķemeri riialaste lemmikpuhkepaik. 1924. aastal ehitati arhitekt Friedrich Skujiņa projekti järgi kaasaegne mudavannidega sanatoorium, 1929. aastal vaatetoaga veetorn ja 1933. aastal avati Jaunķemeri tee ääres metsas spordi- ja puhkekompleks, mis hiljem muudeti peeneks restoraniks Jautrais ods. 1928. aastal anti Ķemerile linnaõigused. President Kārlis Ulmanis avas 1936. aastal pidulikult tolle aja Läti ühe prestiižseima hoone – 100 mugava toa ja luksusliku saaliga hotelli Ķemeri (arhitekt Eižens Laube).

Pärast Teist maailmasõda kuulutati Ķemeri üleliidulise tähtsusega kuurordiks. Nõukogude ajal asus peahoones sanatoorium, kus oli 300 kohta närvisüsteemihaigustega patsientidele, raviti ka liigeste, luude ja lihaste ning naistehaigusi. 1951. aasta oktoobris avati elektriraudtee ühendus Riiaga. 1959. aastal võeti Ķemeri linn vastloodud Jūrmala linna hulka.

Pärast Läti taasiseseisvumist kaotas Ķemeri kuurordina tähtsuse. Ķemeri rahvuspark loodi 1997. aastal, see hõlmab kogu Ķemeri territooriumi. "Metsamajas" ehk endises restoranis Jautrais ods asub pargi juhtkond. Hoone ja park erastati Venemaa kodanikule Aleksandr Gusakovile, kes osutus aga maksujõuetuks. 2015. aasta veebruaris müüdi hoone 2,86 miljoni euro eest SIA Arhiideale, kes nõustus kompleksi rekonstrueerima. Tööde plaan sisaldas gaasivarustussüsteemiga liitumist, vee- ja kanalisatsioonivõrkude sisemist ja välist rekonstrueerimist, kultuurilise ja ajaloolise Ķemeri pargi ja hotelli renoveerimist, interaktiivse loodusturismi keskuse loomist, kõrvalteede ja parkimise korrastamist ning veetorni ja laste mänguväljaku rajamist. Projekti rahastamiseks saadi raha ka Läti riigilt ja Euroopa Liidult. Hotell avati 2021. aasta suvel.