Švaabi ringkond

Švaabi ringkond 16. sajandi alguses

Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500. aastal loodud Saksa-Rooma riigi ringkond endise Saksa hõimuhertsogkonna Švaabimaa territooriumil. Siiski ei sisaldanud see Habsburgide Švaabi Austria territooriume, Šveitsi Konföderatsiooni liikmesriike ega Alsace'i piirkonna maid Reinist läänes, mis kuulusid Ülem-Reini ringkonda. 1488. aasta Švaabi Liit, ringkonna eelkäija, saadeti laiali reformatsiooni ajal 16. sajandi lõpul.

Haldus

[muuda | muuda lähteteksti]
Švaabi ringkonna vapp, 1737

Švaabi ringkonna juhid olid Konstanzi piiskop (teda asendas pärast 1803. aasta Reichsdeputationshauptschluss Badeni markkrahv) ja Württembergi hertsog; ringkonna maapäeva kohtumised toimusid tavaliselt riigilinnas Ulmis. Kuigi see oli killustunud arvukateks, peamiselt väga väikesteks riigikesteks, omas ringkond tõhusat valitsust, mis Prantsusmaa ittatungi silmas pidades omas 1694. aastast alates isegi oma armeed Kehli kindluse baasil.

1792. aastal koosnes Švaabi ringkond 88 territooriumist, millest vaid Württembergi hertsogkond, Badeni markkrahvkond ja Augsburgi piiskopkond omasid mingitki tähtsust. Reichsdeputationshauptschluss vähendas arvu 41-ni ja 1806. aasta Rheinbundakte seitsmeni (sealhulgas territooriumid, mis läksid Baierile).

Koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkond koosnes järgmistest riikidest:

Nimi Üksuse tüüp Märkused
Aalen riigilinn aastal 1360 anti keiser Karl IV poolt Reichsfreiheit.
Augsburg vürstlik piiskopkond loodi 11. sajandil, 15. sajandist residents Dillingenis.
Augsburg riigilinn aastal 1276 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Aulendorf isandkond Königseggi isandate käes umbes aastast 1350.
Baar maakrahvkond territoorium ümber Rottweili, aastast 1283 Fürstenbergi krahvide käes.
Baden markkrahvkond loodi aastal 1112, aastatel 1535 kuni 1771 jagunes Baden-Durlachiks ja Baden-Badeniks, aastat 1803 kuurvürstkond.
Baden-Baden markkrahvkond aastal 1535 eraldus Badenist, aastast 1705 residents Rastattis, aastal 1771 läks Baden-Durlachile.
Baden-Durlach markkrahvkond aastal 1535 eraldus Badenist, aastast 1715 residents Karlsruhes.
Baden-Hachberg-Sausenberg markkrahvkond Markgräflerlandi territoorium, aastal 1503 päriti Badeni poolt.
Baindt vürstlik abtkond aastal 1376 sai Reichsfreiheit.
Biberach an der Riß riigilinn aastal 1281 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Bonndorf isandkond aastal 1609 omandati St. Blasieni kloostri poolt, er saada Reichsfreiheit.
Bopfingen riigilinn aastast 1241.
Buchau vürstlik abtkond loodi aastal 819 Ludwig Vaga poolt.
Buchau riigilinn 13. sajandist.
Buchhorn riigilinn aastal 1275 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Konstanz piiskopkond loodi 585. aasta paiku, aastal 1155 kinnitati Friedrich I Barbarossa poolt Reichsfreiheit, aastast 1526 residents Meersburgis.
Dinkelsbühl riigilinn aastast 1351.
Eberstein krahvkond liin hääbus aastal 1660, päriti Württembergi poolt.
Eglingen isandkond Thurn und Taxis valduses aastast 1726.
Eglofs isandkond Abensbergi krahvide valduses aastast 1661.
Elchingen vürstlik abtkond loodi 1120. aasta paiku, aastal 1485 sai Reichsfreiheit.
Ellwangen vürstlik praostkond loodi aastal 1460 kui Ellwangeni kloostri järglane.
Esslingen riigilinn aastast 1229.
Fugger isandkond aastal 1507 omandas endised Kirchbergi ja Weißenhorni krahvkonnad, aastal 1511 tõsteti Maximilian I poolt aadliseisusse, aastast 1530 pärilikud riigikrahvid.
Fürstenberg krahvkond erinevad territooriumid, mis loodi aastal 1218 Berthold V pärandist, aastast 1441 Fürstenberg-Baar.
Fürstenberg-Blumberg krahvkond eraldus aastal 1559, taasjagatud aastal 1614.
Fürstenberg-Messkirch krahvkond eraldus Fürstenberg-Blumbergist aastal 1614, aastal 1716 ülendati vürstkonnaks, aastal 1744 päriti Fürstenberg-Fürstenbergi poolt.
Fürstenberg-Stühlingen krahvkond eraldus Fürstenberg-Blumbergist aastast 1614, aastal 1704 jagati Fürstenberg-Fürstenbergi ja Fürstenberg-Weitra vahel.
Fürstenberg-Heiligenberg krahvkond eraldus aastal 1559, aastal 1664 ülendati vürstkonnaks, aastal 1716 päriti Fürstenberg-Fürstenbergi poolt.
Gengenbach vürstlik abtkond loodi 730. aasta paiku Püha Pirminiuse poolt, aastal 1007 anti Heinrich II poolt Bambergi piiskopkonnale.
Gengenbach riigilinn aastast 1360.
Giengen an der Brenz riigilinn aastast 1391.
Gundelfingen isandkond omandati aastal 1507 Badeni poolt.
Gutenzell vürstlik abtkond loodi aastal 1237, aastal 1437 anti keiser Sigismundi poolt Reichsfreiheit.
Hausen isandkond territoorium ümber Hauseni lossi Beuroni lähedal, aastal 1682 omandati Fuggeri poolt, aastal 1735 Castellile.
Heggbach vürstlik abtkond loodi aastal 1231, 1428. aasta paiku sai Reichsfreiheit.
Heilbronn riigilinn aastal 1371 anti Karl IV poolt Reichsfreiheit.
Heiligenberg krahvkond Fürstenbergi krahvide valduses aastast 1535.
Hohenems krahvkond aastal 1560 anti Ferdinand I poolt Reichsfreiheit, aastal 1765 omandati Habsburgide poolt.
Hohengeroldseck krahvkond aastatel 948 kuni 1636, siis pfaltskrahvile, aastast 1807 Leyeni valduses, aastast 1711 riigikrahvidele, aastal 1806 Leyeni vürstkond.
Hohenhöwen isandkond loodi aastal 1415, aastal 1582 omandati koos Stühlingeniga Pappenheimi poolt, aastal 1639 Fürstenberg-Stühlingenile.
Hohenzollern krahvkond Zollerni krahvkond loodi 11. sajandil, jagunes aastal 1576.
Hohenzollern-Hechingen krahvkond eraldus Hohenzollernist aastal 1576, aastal 1623 ülendati vürstkonnaks.
Hohenzollern-Haigerloch krahvkond endine Haigerlochi isandkond, aastal 1576 eraldus Hohenzollernist, aastal 1767 päriti Hohenzollen-Sigmaringeni poolt.
Hohenzollern-Sigmaringen krahvkond eraldus Hohenzollernist aastast 1576, aastal 1623 ülendati vürstkonnaks.
Irsee vürstlik abtkond loodi aastal 1186, aastal 1694 sai Reichsfreiheit.
Isny riigilinn aastast 1365.
Justingen isandkond territoorium ümber Justingeni lossi Schelklingeni lähedal, aastal 1751 omandati Württembergi poolt.
Kaisheim vürstlik abtkond loodi aastal 1133, riigiklooster aastast 1346.
Kaufbeuren riigilinn aastal 1286 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Kempten vürstlik abtkond loodi aastal 752, aastal 1062 anti Heinrich IV poolt Reichsfreiheit.
Kempten riigilinn aastal 1289 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Kinzigtal isandkond territoorium ümber Wolfachi, aastast 1291 Fürstenbergi valduses.
Klettgau maakrahvkond aastast 1410 Sulzi krahvide valduses, aastal 1698 omandati Schwarzenbergide poolt.
Königsegg isandkond territoorium ümber Guggenhauseni, aastal 1565 omandas Rothenfelsi riigikrahvkonna, aastast 1621 Freiherren, jagunes aastal 1622.
Königsegg-Aulendorf isandkond eraldus Königseggist aastast 1622, riigikrahvkond aastast 1629.
Königsegg-Rothenfels isandkond eraldus Königseggist aastast 1622, riigikrahvkond aastast 1629.
Leutkirch riigilinn aastal 1293 anti Adolfi poolt Reichsfreiheit.
Liechtenstein vürstkond endised Vaduzi krahvkond ja Schellenbergi isandkond, aastal 1510 omandati Sulzi ja Klettgau krahvide poolt, aastal 1613 müüdi Hohenemsile, lõpuks Liechtensteinidele aastal 1699 (Schellenberg) ja 1712 (Vaduz).
Lindau vürstlik abtkond loodi 822. aasta paiku, aastal 1466 sai Reichsfreiheit.
Lindau riigilinn aastal 1275 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Mainau komtuurkond maadegrupp Saksa ordu valduses aastast 1272.
Marchtal vürstlik abtkond loodi 776. aasta paiku, aastal 1500 sai Reichsfreiheit.
Memmingen riigilinn aastal 1286 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Meßkirch isandkond Zimmerni krahvide valduses aastast 1354, aastal 1594 läks Helfensteinidele, aastast 1627 Fürstenberg-Messkirch.
Mindelheim isandkond aastast 1467 Frundsbergide valduses, aastal 1586 läks Baieri hertsogkonnale.
Neresheim vürstlik abtkond loodi aastal 1095, Reichsfreiheit vaidlustati Oettingen-Wallersteini poolt, kinnitati aastal 1764 Reichskammergericht poolt.
Nördlingen riigilinn aastal 1215 anti Friedrich II poolt Reichsfreiheit.
Ochsenhausen vürstlik abtkond loodi 1090. aasta paiku, aastal 1495 sai Reichsfreiheit.
Oettingen krahvkond jagunes aastal 1522.
Oettingen-Oettingen krahvkond aastal 1522 eraldus Oettingenist, aastal 1674 ülendati vürstkonnaks, hääbus aastal 1731.
Oettingen-Wallerstein krahvkond aastal 1522 eraldus Oettingenist, aastal 1774 ülendati vürstkonnaks.
Oettingen-Spielberg krahvkond eraldus Oettingen-Wallerbergist aastal 1623, aastal 1734 ülendati vürstkonnaks.
Offenburg riigilinn aastal 1240 anti Friedrich II poolt Reichsfreiheit.
Petershausen vürstlik abtkond loodi aastal 983 Püha Gebhard von Konstanzi poolt, Friedrich II poolt anti Reichsfreiheit.
Pfullendorf riigilinn aastal 1220 anti Friedrich II poolt Reichsfreiheit.
Ravensburg riigilinn aastal 1278 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Reutlingen riigilinn umbes aastast 1240.
Roggenburg vürstlik abtkond loodi aastal 1126, aastal 1482 sai Reichsfreiheit.
Rot an der Rot vürstlik abtkond loodi aastal 1126, aastal 1376 sai Reichsfreiheit.
Rothenfels krahvkond territoorium ümber Immenstadti, aastast 1332 Montforti krahvide valduses, aastal 1565 omandati Königseggi poolt.
Rottenmünster vürstlik abtkond loodi aastal 1224, aastal 1237 anti Friedrich II poolt Reichsfreiheit.
Rottweil riigilinn aastal 1434 anti Sigismundi poolt Reichsfreiheit, aastatel 1519–1689 Šveitsi Konföderatsiooni assotsiaat.
Salem vürstlik abtkond loodi 1134. aasta paiku, aastal 1142 anti Konrad III poolt Reichsfreiheit.
Schussenried vürstlik abtkond loodi Rot an der Roti kloostri poolt aastal 1183, 1440. aasta paiku sai Reichsfreiheit.
Schwäbisch Gmünd riigilinn umbes aastast 1250.
Schwäbisch Hall riigilinn aastast 1280.
Sickingen isandkond territoorium Kraichgaus, riigirüütel Franz von Sickingeni järglaste valduses, aastast 1606 vabahärrad, aastast 1790 riigikrahvid.
Söflingen vürstlik abtkond loodi 1258. aasta paiku Dillingeni krahvide poolt, aastal 1773 sai Reichsfreiheit Ulmi vastu.
Püha Georgi klooster Isnys vürstlik abtkond loodi aastal 1096, aastal 1781 sai Reichsfreiheit.
Stadion krahvkond saavutas Reichfreiheit aastal 1705, kui ostis Thannhauseni isandkonna (mitte segi ajada Tannhauseniga), aastal 1741 jagunes Stadion-Thannhauseniks ja Stadion-Warthauseniks.
Staufen isandkond vabahärra von Staufeni valduses (ei olnud suguluses Hohenstaufenitega), hääbus aastal 1602, siis Kaugema Austria osa, aastal 1738 omandati St. Blasieni kloostri poolt.
Stühlingen maakrahvkond aastast 1251 Lupfeni krahvide valduses, hääbus aastal 1582, omandati Pappenheimide poolt, aastal 1639 Fürstenberg-Stühlingenile.
Teck hertsogkond endine Zähringite haru, hääbus aastal 1439, aastal 1495 anti Maximilian I poolt Württembergi Eberhard I-le hertsogitiitel.
Tettnang isandkond Monforti krahvide valduses, aastal 1780 läks Kaugemale Austriale.
Thannhausen isandkond Reichsfrei territoorium Tannhauseni ümber (mitte segi ajada Thannhauseniga).
Thengen krahvkond tagumine krahvkond aastast 1488 Saksa ordu Mainau komtuurkonna valduses, eesmine krahvkond aastal 1522 Kaugemale Austriale ja aastast 1663 Auerspergi vürstide valdusse.
Überlingen riigilinn Reichsfreiheit confirmed about 1400.
Ulm riigilinn 12. sajandil sai Reichsfreiheit.
Ursberg vürstlik abtkond loodi 1128. aasta paiku, aastal 1143 sai Reichsfreiheit.
Waldburg-Sonnenburg senešall territoorium ümber Nüzidersi, isandkond aastast 1455 Waldburgi Truchsess valduses, aastal 1463 anti Friedrich III poolt Reichsfreiheit, liin hääbus aastal 1511.
Waldburg-Trauchburg senešall territoorium ümber Trauchburgi lossi Isny juures, aastast 1306 Waldburgi valduses, aastast 1628 riigikrahvkond, hääbus aastal 1772.
Waldburg-Scheer senešall endine Friedbergi krahvkond ümber Scheeri lossi, aastast 1454 Waldburg-Sonnenburgi valduses, aastal 1511 päriti Waldburg-Trauchburgi poolt, aastal 1785 Thurn und Taxisele.
Waldburg-Wolfegg-Zeil senešall territoorium ümber Zeili lossi Leutkirch juures, aastast 1337 Waldburgi valduses, omandas aastal 1508 Waldburg-Trauchburgilt Wolfegg ja Waldsee, jagunes aastal 1589.
Waldburg-Wolfegg senešall aastal 1589 eraldus Waldburg-Wolfegg-Zeilist, aastast 1628 riigikrahvkond, taasjagatud aastal 1667, hääbus aastal 1798.
Waldburg-Waldsee senešall aastal 1667 eraldus Waldburg-Wolfeggist, aastal 1798 päris Waldburg-Wolfeggi, aastal 1803 ülendati vürstkonnaks.
Waldburg-Zeil senešall aastal 1589 eraldus Waldburg-Wolfegg-Zeilist, aastast 1628 riigikrahvkond, taasjagati aastal 1674, aastal 1772 päris Waldburg-Trauchburgi, aastal 1803 ülendati vürstkonnaks.
Waldburg-Wurzach senešall aastal 1674 eraldus Waldburg-Zeilist, aastal 1803 ülendati vürstkonnaks.
Wangen riigilinn aastal 1286 anti Rudolf I poolt Reichsfreiheit.
Weil riigilinn umbes aastast 1275.
Weingarten vürstlik abtkond loodi aastal 1056 Baieri hertsogi Welf I poolt, aastal 1274 sai Reichsfreiheit.
Weißenau vürstlik abtkond loodi aastal 1145, 1257. aasta paiku sai Reichsfreiheit.
Wettenhausen vürstlik praostkond loodi aastal 1130.
Wiesensteig isandkond Helfensteini krahvide valduses, aastal 1627 jagati Fürstenbergi ja Baieri hertsogkonna vahel.
Wimpfen riigilinn umbes aastast 1300.
Württemberg hertsogkond Württembergi krahvkond loodi 12. sajandil, aastal 1495 ülendati Maximilian I poolt hertsogkonnaks, aastat 1803 kuurvürstkond.
Zell am Harmersbach riigilinn 14. sajandist.
Zwiefalten vürstlik abtkond loodi aastal 1089, aastal 1750 sai Württembergilt Reichsfreiheit.