Põdra Ernst

Põdra Ernst (Ernst-Johannes Põdder, 1879–1932) oll' Eesti sõaväeläne, kindralmajor (aastagast 1918). Põdra Ernst oll' Eesti Vabadussõa üts kõgõ legendaarsõmb väejuht. Eesti sõamiihi hulgan ollõv tä olnuq kõgõ populaarsõmb kindral. Võro keele pruuk'misõ peräst ollõv tedä kutsut "Vanas Õkvas".

Haridus

• Tarto 2. Algkuul
• Tarto Liinakuul
• 1898–1900 Vilno (Vilniusõ) Sõakuul

Teenistüskäük

• 1897–1898 vabatahtlik 104. jalaväepolgun
• 1900–1905 noorõmbohvitseer 107. jalaväepolgun, käve Vinne-Jaapani sõan, kon sai haavata
• 1906–1914 noorõmbohvitseer 32. Tsiberi laskurpolgun
• 1914–1917 roodu- ja pataljoniülemb 52. Tsiberi laskurpolgun Galiitsia rindõl ja Riia all, sai kolm kõrda haavata
• 1917 47. Tsiberi laskurpolgu ülemb Galiitsian
• 1917 1. Eesti polgu ülembä abi ja ülemb
• 11.11.1918–04.04.1919 Eesti Kaitsõ Liido ülemb
• 1918 Vabadussõa algusõn oll' sisekaitsõ ülemb
• 1919–1920 3. diviisi ülemb
• 1921–1926 2. diviisi ülemb
• 1925 tekk' vahtsõst Kaitsõliido Lõuna-Eestin
• 1926–1932 Sõanõvvokogo alalinõ liigõq
• 1928–1931 Vabadussõalaisi Keskliido juhatusõ liigõq, Talina Eesti Vabadussõalaisi Liido päämiis

Elokäük

Nuurus

Põdra Ernst sündü 10. radokuu pääväl 1879 Tarton^[1]. Timä esä oll' Alatskivi mõisan Nolckenide perekunna kammõrtiinre. Ernst ristiti Tarto Maarja kerikun nink vadõriq olliq Alatskivi paron Nolckeni Arved Ernst uma abikaasaga ja Schmidti Johannes. Latsõn elli Ernst Võromaal Aleksandri vallan Väimälä mõisa Põõna kar'amõisan, kon vanõmbaq olliq mõisatiinjäq.^[2]

Ütsä-aastadsõlt (1888. a.) läts' Ernst opma Tarto 2. algkuuli, pääle tuud oppõ tä Tarto liinakoolin, minka lõpõt' 1895. aastagal.

26. hainakuu pääväl 1897. aastagal astõ Põdra Ernst vabatahtlikult Vinne keisririigi sõaväkke, kon tä määräti edimält 104. jalaväepolku.

12. süküskuu pääväst 1898 naas' Põddõr opma Vilno sõakoolin. Tuu kooli lõpõt' tä 18. põimukuu pääväl 1900 noorõmbleitnändi avvoastmõn. Peräst tuud saadõti tä tiinmä 107. jalaväepolku, minkast tä viidi 1904. aastagal üle 123. Koslovski jalaväepolku.

Tiinmine Tsiberin

1904–1914 tiine Põrda Ernst sõaväen Kavvõn-Hummogon. 1904. a. Vinne-Jaapani sõtta minnen sai täst rooduülemb ja leitnänt. Sama aastaga süküskuun sai tä luurõkäügil ollõn kolmõst püssäkuulist haavata ja viidi tagalahe praavuma. Ku Ernst oll' terves saanuq, tiine tä 1906. aastagast kooni Edimädse ilmasõa alostusõni 32. Tsiberi laskurpolgun. Sääl ülendediq tä 1908. aastagal alambkaptõnis.

Edimädsen ilmasõan

Ku Edimäne ilmasõda pääle naas' viidi Põdra Ernst 31. hainakuu pääväl 1914 üle 52. Tsiberi laskurpolku nink saadõti tuu polgu rooduülembän sõaliini pääle S'aksa ja Austria-Ungari väki vasta. Sama aastaga märtekuu alostusõn anti tälle kaptõni avvoastõq, a kuus päivä ildampa sai tä haavata ja oll' kooniq 1915. aastaga radokuuni ravil.

Ku Põdder terves sai määräti tä 52. polgu III pataljoni ülembäs, a pia sai tä Galiitsian Sani jõõ forssiirmisel tõist kõrda haavata ja oll' 20. süküskuu pääväni 1915. aastagal jälq ravil.

Pääle tuud sai tä saman polgun IV pataljoni ülembäs, a 1916. aastaga hainakuun sai tä Riia lähkon põrotadaq nink evakueeriti jälq haigõmajja. Sääl ollõn ülendediq tä alambpolkovnikus. 1916. aastaga rehekuun joud' tä tagasi 52. Tsiberi laskurpolku, kon juhtõ jälq IV ja ildampa III pataljoni.

1. hainakuu pääväl 1917 Galiitsian ette võet nn. Kerenski pääletungi aigo määräti Põdder 47. laskurpolgu ülembäs ja anti tälle polkovniku avvoastõq. Ku pääletung luhta läts', tull' Põdder Vinne sõaväest ärq ja läts' 1. Eesti polku.

Tiinmine Eesti polkõn

1917. aastaga hainakuun joud' Põdra Ernst Rakverre 1. Eesti polgu mano, kon timäst sai polguülembä Tõnissoni Aleksandri abi. Rehekuun 1917 anti tälle tüüs pandaq Talliinan kokko pataljon. Tuust pataljonist sai polk, midä naati kutsma Eesti 3. polgus. Ku sama aastaga joulukuun luudi 1. Eesti jalaväediviis sai timäst 9. joulukuu pääväl 1. Eesti polgu ülemb, tuuperäst, et seenine polguülemb Tõnisson oll' arreteerit. 1. Eesti polk oll' tuus aos liikunuq Haapsallu, kon timä päämäne tegevüs oll' Läänemaa talla ja mõisidõ kaitsminõ revoluts'oonimiilside Vinne sõamiihi iist, kiä noid rüüstässiväq.

Ku S'aksa sõavägi 1918. aastaga radokuu tõõsõl poolõl Õdago-Eesti saari päält maisõmaalõ tungõ, kuulut' Põdra Ernst 21. radokuu pääväl Haapsallu joudnuq S'aksa väekolonni juhatajalõ major Steffensile, et käümänolõvan S'aksa-Vinne sõan jääs timä polk neutraalsõs hindäperi Eesti Vabariigi sõaväes. Tuu juhtu kolm päivä inne Eesti Vabariigi ammõtlist välläkuulutamist.

S'aksa okupats'ooni aig

Põdra Ernst oll' üts kolmõst Eesti ohvitserist (tõõsõ olliq Larka ja Tõnisson), kinka Eesti Aotinõ Val'tsus 12. urbõkuu pääväl 1918. kindralmajoris ülend'.

Pääle Eesti väeossõ lakjasaatmist jäi tä Talliina, kon asot' üten admirali Pitka Johani ni kindralidõ Tõnissoni Aleksanderi ja Larka Andressegaq põrmandoalodsõ Eesti Kaitsõ Liido. Tuust tegevüsest saiq S'aksa okupats'oonivõimoq teedäq nink 14. põimukuu pääväl 1918. aastagal võeti tä kinniq. Kuna kõrraliidsi süütõõndit timä vasta es löüdäq, lasti tä joba süküskuun vabas. A Kaitsõliit kasvi ja Põdra Ernst käve mitmit kõrdo Tarton Kuperjanovilõ ja tõisilõ kõrralduisi jagaman. 1918. aastaga märtekuu alostusõn oll' Kaitsõliidol joba umbõs 5000 liigõt.

Vabahussõan

10 päivä peräst Compaigne'i vaihõraho välläkuulutamist, miä lõpõt' Edimädse ilmasõa, sai Põdra Ernst 21. märtekuu pääväl käso luvvaq 1. Eesti jalaväepolk. Nätäl aigo ildampa pääle naanu Vabahussõa kaitsõlahingidõ aigo anti tälle 17. joulukuu pääväl 1918 sõaväki ülembjuhataja õigusõq Talliinan, Harjo-, Järvä- ja Läänemaal. 23. joulukuu pääväl, ku väki ülembjuhatajas määräti Laidoner, sai Põdra Ernst sisekaitsõ ülembäs nink tä naas' kaitsma sisemäst julgõolõkit Talliinan ja muial okupiirmädä piirkundõn.

4. mahlakuu pääväl 1919 määräti Põrda Ernst vahtsõ 3. diviisi ülembäs. Tuuga diviisiga vallut' tä Põh'a-Läti ärq verevide lätläisi käest. 1919. aastaga piimäkuun lei 3. diviis ja Soomusrongõ divisjon üten mõnõ 1. diviisi väeosaga Põdra Ernsti juhtmisõl Võnnu all purus Landeswehri. Pääle Võnnu lahingut and' tä vällä käskkirä, mink perrä nimetediq 1932. aastagal 23. piimäkuu päiv Võidopühäs. Edesi kaits' Põdra Ernst uma 3. diviisiga Läti hummogupiiri Verevä armee vasta kooniq 1919. aastaga märtekuuni nink sõs and' tuu väerõnna üle Läti sõaväele. Säält läts' Põdra Ernst uma diviisiga Viromaalõ, kon avit' 1919. aastaga lõpon kaitsa Narvat. Tiinide iist Vabahussõan sai tä mito ordenit. Ildampa sai tä riigi käest viil 57 hektäri suurudsõ maatükü Tartomaal.

Peräst Vabahussõta

Peräst Vabahussõta oll' Põdra Ernst Pärnon 3. diviisi ülemb, kooniq tuu diviis 1920. aastaga lõpon lakja saadõti. 1921. aastagast oll' tä Tarton 2. diviisi ülemb.

Ku 1924. aastaga 1. joulukuu pääväl toimu inämbläisi mäss, johtu tä olõma Talliinan komandeeringun. Tä oll' sinnäq tulnuq, et vanno sõaveljoga kokko saiaq ja varajadsõ hummoguniq restoranin napsi võtta. Ku tä restoranist ärq läts', sai tä teedäq, et liinan om mäss. Timä juhtmisõl puhastõdiq Pääpostkontor ja Tuumpää kommunistõst.

1. märtekuu pääväl 1926 nimitediq Põrda Ernst Sõanõvvokogo alalidsõs liikmõs. Tuu jäigi timä perämädses ammõdis. Ammõdi peräst läts' tä Talliina elämä. Tä kuulu Kaitsõliido vanõmbidõkokko. 1928–31 oll' tä Talliina Eesti Vabahussõalaisi Liido päämiis ja 1929. aastagal ka Vabahussõalaisi Keskliido juhatusõ liigõq. Pääle 1931. aastagal peet vabahussõalaisi liitõ II kongressi pidi ammõtlidsõlt liidost ärq tulõma, tuuperäst, et valitsus, es lupaq tekevteenistüsen olõvil ohvitserel vabahussõalaisi liikmisõst ossa võtta. Saman jäi tä Vabadussõalaisi Keskliido ainukõdsõs avvoliikmõs. Tä kõrrald' ka skautlust.

Elo lõpp

1932. aastagal lei Põdra Ernsti jalga gangreen. Jala amputiirmine es lääq kõrda – tõbi oll' pall'o kavvõhe lännüq. Kindral kuuli 24. piimäkuu pääväl 1932 Talliinan. Tä matõti Talliina Sõaväekalmuaida. Puhtõq olliq väega uhkõq. Sääl oll' inemiisi Soomõ kaitsõväest, Läti armeest, Poola Kütte liidost ja Poola kaitsõväest. Ärqsaatjit oll' kokko umbõs 10 000. Kirstu kanniq õnnõ kindraliq. Kõnnõ peiq riigivanõmb Teemant, riigikogo edemiis Eenpalu, kaitsõministre Kerem ja tõõsõq.

Lugu

Sõavällä pääl lavva pääle laotõt kaardi ümbre ollõv kumardunuq korgõq ülembäq, et pitäq tapõlusõplaani. Noidõ mano astõv üts tavalinõ sõamiis nii äkki, et kiäki joudõv-es tedä takistaq. Põdra Ernst ollõv tedä silmänüq ja küsünüq: "Noh, midä saq s'oost luust arvat?" "Maq arva-iq taast midägiq, a pallõlnuq plotskilõ tuld, herr kindral." Kindral andõvgiq tuld uma ütesttüküst näppe vaihhõl ts'ossava sigari otsast.

Põdra Ernst filmin

Põdra Ernst om üts tähtsämb tegeläne filmin "Detsembrikuumus", miä kõnõlõs 1924. aastaga 1. joulukuu päävä mässost. Tedä mäng Kargi Tõnu.

Avvoastmõq

• 1900 noorõmbleitnänt
• 1908 alambkaptõn
• 1914 kaptõn
• 1916 alambpolkovnik
• 1917 polkovnik
• 1918 kindralmajor

Tunnustusõq

• Vabahusristi I liigi 1. järk
• Läti Kahrotapja ordõni III ja II klass
• Soomõ Valgõ Roosi I klassi komandöririst
• Poola Sõarist
• Pühä Stanislavi ordõni III ja II järk
• Pühä Anna ordõni IV, III ja II järk
• Pühä Vladimiri ordõni IV järk

Lätteq

1. "Ernst Põdderi sünd", Histrodamus.
2. "Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist", Kultuur ja Elu, nr 1/2009.

Välislingiq

• Elolugu Kaitsõliido kodolehe pääl
• Põdra Ernstist Histrodamusõ portaalin
• "Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist", Kultuur ja Elu, nr 1/2009.