Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) |
1824. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 10. presidendivalimised. Need toimusid 26. oktoobrist 2. detsembrini 1824.
Varasematel valimistel konkureerisid omavahel veel Demokraatlik-Vabariiklik Partei ja Föderalistlik Partei, kuid pärast 1816. aasta valimisi oli Föderalistlik Partei kaotanud paljugi oma toetusest.
Senine president James Monroe oleks saanud kandideerida kolmandaks ametiajaks, kuna toona ei olnud presidendi ametiaja piiranguid, kuid nagu tema eelkäijad ja paljud toonased presidendid, otsustas ta kolmandaks ametiajaks mitte kandideerida.
Monroe asepresident Daniel D. Tompkins oli väga ebapopulaarne ning tõsiste terviseprobleemidega. Ainus riigi suurim partei, Demokraatlik-Vabariiklik Partei, nimetas kuus kandidaati:
Calhoun ja Thompson loobusid enne valimisi. Calhoun otsustas kandideerida asepresidendiks. Presidendina eelistas ta näha Jacksonit, kelle poliitilisi vaateid pidas ta lõunaosariiklaste omadele lähedasimaks. Teda toetasid asepresidendiks nii Jacksoni kui ka Adamsi toetajad. Kuigi Calhoun ei toetanud praktiliselt üldse Adamsi vaateid, ei teinud ta midagi, et Adamsi toetajaid veenda teda asepresidendiks mitte nimetamast.
Valimised olid praktiliselt osariikide "parimate poegade" valimised: Adamsi toetusbaas paiknes Uus-Inglismaal ja New Yorgi osariigis; Jacksoni toetus oli suurim lõunas, läänes ja Kesk-Atlandil; Clayd toetasid mõned lääne- ja Crawfordi osad idaosariikide valijad.
Toonane valimiskogu koosnes 261 valijamehest. Võiduks oli vaja 131 häält.
Osariik | Valijameeste arv | John Quincy Adams | Andrew Jackson | William H. Crawford | Henry Clay |
---|---|---|---|---|---|
Alabama | 5 | 5 | |||
Connecticut | 8 | 8 | ei olnud valimissedelil | ||
Delaware | 3 | 1 | 2 | ||
Georgia | 9 | 9 | |||
Illinois | 3 | 1 | 2 | ||
Indiana | 5 | 5 | ei olnud valimissedelil | ||
Kentucky | 14 | ei olnud valimissedelil | ei olnud valimissedelil | 14 | |
Louisiana | 5 | 2 | 3 | ||
Maine | 9 | 9 | ei olnud valimissedelil | ei olnud valimissedelil | |
Maryland | 11 | 3 | 7 | 1 | |
Massachusetts | 15 | 15 | ei olnud valimissedelil | ei olnud valimissedelil | ei olnud valimissedelil |
Mississippi | 3 | 3 | ei olnud valimissedelil | ||
Missouri | 3 | 3 | |||
New Hampshire | 8 | 8 | ei olnud valimissedelil | ei olnud valimissedelil | |
New Jersey | 8 | 8 | ei olnud valimissedelil | ||
New York | 36 | 26 | 1 | 5 | 4 |
Põhja-Carolina | 15 | ei olnud valimissedelil | 15 | ei olnud valimissedelil | |
Ohio | 16 | 16 | |||
Pennsylvania | 28 | 28 | |||
Rhode Island | 4 | 4 | ei olnud valimissedelil | ei olnud valimissedelil | |
Lõuna-Carolina | 11 | 11 | |||
Tennessee | 11 | 11 | |||
Vermont | 7 | 7 | |||
Virginia | 24 | 24 | |||
KOKKU | 261 | 84 | 99 | 41 | 37 |
Rahvahääletus kokku | 365 928 | 113 142 | 151 363 | 41 032 | 47 545 |
Kuigi Jackson saavutas valimiskogus enamuse, ei kogunud ta vajalikku 131 häält. Asepresidendivalimised võitis aga Calhoun edukalt, kuna teda toetasid nii Jacksoni kui ka Adamsi toetajad:
Asepresidendikandidaat | Valijamehi | John Quincy Adams | Andrew Jackson | William H. Crawford | Henry Clay |
---|---|---|---|---|---|
KOKKU | 261 | 84 | 99 | 40 | 38 |
John C. Calhoun | 182 | 74 | 99 | 2 | 7 |
Nathan Sanford | 30 | 2 | 28 | ||
Nathaniel Macon | 24 | 24 | |||
Andrew Jackson | 13 | 9 | 1 | 3 | |
Martin Van Buren | 9 | 9 | |||
Henry Clay | 2 | 2 | |||
(ilma asepresidendita) | 1 | 1 |
Kuna ükski presidendikandidaat ei saavutanud hääleenamust, anti valimine üle Esindajatekojale. Põhiseaduse 12. paranduse järgi oli ainult kolm Esindajatekoja kandidaati, kes said kõige rohkem valijameeste hääli: Jackson, Adams ja Crawford; Clay jäi välja. Clay oli tugevalt Jacksoni-vastane ning tema poliitilised vaated olid lähedasemad Adamsi kui Jacksoni või Crawfordi omadele, mistõttu ta toetas Adamsit.
Osariik | John Quincy Adams | Andrew Jackson | William H. Crawford | Delegatsiooni võitja |
---|---|---|---|---|
Alabama | 3 | Jackson | ||
Connecticut | 6 | Adams | ||
Delaware | 1 | Crawford | ||
Georgia | 7 | Crawford | ||
Illinois | 1 | Adams | ||
Indiana | 3 | Jackson | ||
Kentucky | 8 | 4 | Adams | |
Louisiana | 2 | 1 | Adams | |
Maine | 7 | Adams | ||
Maryland | 5 | 3 | 1 | Adams |
Massachusetts | 12 | 1 | Adams | |
Mississippi | 1 | Jackson | ||
Missouri | 1 | Adams | ||
New Hampshire | 6 | Adams | ||
New Jersey | 1 | 5 | Jackson | |
New York | 18 | 2 | 14 | Adams |
Põhja-Carolina | 1 | 2 | 10 | Crawford |
Ohio | 10 | 2 | 2 | Adams |
Pennsylvania | 1 | 25 | Jackson | |
Rhode Island | 2 | Adams | ||
Lõuna-Carolina | 9 | Jackson | ||
Tennessee | 9 | Jackson | ||
Vermont | 5 | Adams | ||
Virginia | 1 | 1 | 19 | Crawford |
Osariike kokku | 13 | 7 | 4 | Adams |
KOKKU | 87 | 71 | 54 | Adams |
9. veebruaril 1825 valiti John Quincy Adams, kes sai Esindajatekojalt kõige rohkem hääli, USA 6. presidendiks. Jackson oli šokeeritud, kuna nii rahvahääletuse ja valimiskogus suurima arvu häälte saanuna eeldas ta enda võitu. Enne Esindajatekoja valimisi ilmus Philadelphia ajalehes Columbian Observer artikkel väidetavalt ühelt Kongressi liikmelt, kus väideti, et Clay toetas Adamsit riigisekretäri koha eest. Kuna selle kohta uurimist ei algatatud, siis seda ei tõestatud ega lükatud ümber. Pärast võitu esitaski Adams Clay enda riigisekretäri kandidaadiks. Clay aktsepteeris, kuna teadis, et keeldumine ei oleks kuulujutte vaigistanud. Nagu Clay, olid ka Adams ja talle eelnenud kolm presidenti kõik varem olnud riigisekretärid. Jackson nimetas seda "korrumpeerunud tehinguks", mida tema pooldajad järgmise nelja aasta jooksul tema valimiskampaaniate käigus tihti mainisid. Lõpuks saavutas Jackson 1828. aasta valimistel võidu teiseks ametiajaks kandideerinud Adamsi üle, ning 1832. aasta valimistel Clay üle.
Valimiste tulemusena lagunes Demokraatlik-Vabariiklik Partei. Jacksoni pooldajad moodustasid uue Demokraatliku Partei ning Adamsi pooldajad Riikliku Vabariikliku Partei (National Republican Party).