20. sajandi klassikaline muusika

20. sajandi klassikaline muusika on muusika, mis hõlmab kõiki heliteoseid, mis vastavad klassikalise muusika definitsioonile ja on kirjutatud aastatel 1901–2000.

Varem oli klassikalises muusikas domineerinud alati üks kindel stiil, mille järgi ka ajastu määratleti. Veel 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tegemist romantismi ajastuga. 20. sajandil aga hakkas süvamuusika alamkategooriatesse hargnema. Sarnaselt teiste kunstiliikidega saab ka 20. sajandi klassikalise muusika puhul tuua välja impressionismi, ekspressionismi ja minimalismi. Lisaks on 20. sajandi klassikalises muusikas tunda mõjutusi teistest muusikažanritest, näiteks džäss ja pärimusmuusika.[1] Kuulsamate 20. sajandi heliloojate hulka kuuluvad Igor Stravinski, Lili Boulanger, Dmitri Šostakovitš, Benjamin Britten, Philip Glass jpt.[2]

Impressionism

[muuda | muuda lähteteksti]

Impressionism on klassikalise muusika alaliik, mis sai alguse Prantsusmaal 19. sajandi lõpus. Stiili tähtsaimateks esindajateks peetakse Claude Debussyd ja Maurice Raveli, kuigi kumbki neist ei kasutanud oma heliloomingu iseloomustamisel sõna "impressionism". Debussy on öelnud: "Ma üritan teha midagi erinevat, mida imbetsillid nimetavad impressionismiks; see on termin, mida pidevalt kasutatakse valesti, eriti kunstikriitikute poolt." Kuna impressionismi näol on tegu 20. sajandi esimese üleminekuga ühest klassikalise muusika perioodist teise, on seda iseloomustatud kui väga uuemeelset ning n-ö kunstiliselt värsket nähtust.[3]

Impressionistliku kunsti ja muusika vahele saab tõmmata paralleele: mõlemat iseloomustab uuemeelsus ja sajandeid vastu pidanud vormide kõrvaleheitmine. Keskne mõte on emotsiooni ja atmosfääri tekitamine, väga tähtis on ka sümbolism.[4] 20. sajandi heliloojate hulgas on impressionistlikke jooni näiteks Charles Ives’i, George Gershwini ja Béla Bartóki loomingus.[5] Eestile lähemalt saab näiteks tuua Soome ühe tuntuima helilooja Jean Sibeliuse, kelle loomingu hulka kuuluvad nii "Finlandia" kui ka "13 Pieces For Piano, Op. 76: 2. Etude", mis liigitatakse samuti impressionistliku muusika hulka. Ka on impressionistliku muusikastiili näited Claude Debussy "Clair de Lune" ja Lili Boulangeri "Nocturne".[3]

Ekspressionism

[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressionism sai alguse 20. sajandi esimestel aastatel ja oli olemas impressionismiga samal ajal. Kuigi kunstivorm ise sai alguse juba varem, on sõna "ekspressionist" kasutatud esimest korda 1918. aastal Austria helilooja ja kunstniku Arnold Schönbergi kohta. Võrreldes impressionismiga on ekspressionism mässumeelsem ja tumedam. Muusikas peegelduvad tugevasti ajastu ühiskonna probleemid: I maailmasõda, ülemaailmne majanduskriis, ühiskondlik ebavõrdsus jne. Saksa filosoof ja sotsioloog Theodor Adorno on öelnud: "Ekspressionistliku muusika keskmes on hirmu kujutamine, seega kunsti harmooniline, jaatav element häguneb." Ekspressionistliku muusika ajastu kestis 1930. aastateni. Oma loomingus on ekspressionistlikke jooni kasutanud näiteks Béla Bartók, Igor Stravinski, Anton Webern ja Alban Berg. Ekspressionismi näited on Ernst Kreneki "Sümfoonia nr 2", Paul Hindemithi "The Young Maiden" ja Igor Stravinski "Three Japanese Lyrics for Voice and Piano".[6]

Minimalism

[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt impressionismist ja ekspressionismist hakkas minimalism stiilina levima alles 20. sajandi teisel poolel, 1960. aastatel. Sellele pandi alus New Yorgis ning stiili esimeseks esindajaks peetakse Ameerika muusikut ja heliloojat La Monte Youngi.[7] Paljuski oli minimalism, nagu nimetusest võib järeldada, heliloojate protest tolleaegse muusika raskekoelisuse ja rusuvuse vastu. Seetõttu esitati minimalistlikku muusikat tavapäraste kontserdipaikade asemel tihti ka mujal, nt kunstigaleriides.[8]

Ehkki minimalism on stiililt üsna eksperimentaalne, esitatakse seda enamasti siiski traditsioonilistel pillidel, näiteks klaveril, viiulil, tšellol jne.[7] Kuigi vool hõlmas rohkem heliloojaid, seostatakse minimalismiga peamiselt viit Ameerika Ühendriikide heliloojat: varem mainitud La Monte Youngi, Terry Rileyt, Steve Reichi, Philip Glassi ja John Adamsit. Euroopa heliloojatest on kuulsaimad Louis Andriessen, Karel Goeyvaerts, Michael Nyman, Gavin Bryars, Steve Martland ja Henryk Górecki. Eesti heliloojatest esindab minimalismi näiteks Arvo Pärt.[9] Minimalismi kuulsaimate heliteoste hulka kuuluvad Terry Riley "In C", Arvo Pärdi "Für Alina", Meredith Monki "Ellis Islands", Julius Eastmani "Femenine No. 1, prime" jpt.[10]

Džässi ja pärimusmuusika mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses algas terves Euroopas rahvusluse õitseng, mistõttu mõjutas paljude Euroopa heliloojate loomingut nende kultuuri pärimusmuusika.[11] Näiteks näeb pärimusmuusika mõjusid rohkesti Ungari helilooja Béla Bartóki loomingus. Tema ja Stravinski olid tuntud Ida-Euroopa folkmuusika taaselustajad, mõlemad heliloojad said piirkonna pärimusmuusikast inspiratsiooni ning asetasid selle uude konteksti.[12] Üks pärimusmuusikast inspireeritud heliteose näide on Béla Bartóki "Rumeenia tantsud". Kuulsaimad pärimusmuusikast inspiratsiooni saanud heliloojad on Antonín Dvořák, Zoltán Kodály ja Ralph Vaughan Williams.[13]

Kui pärimusmuusika mõju näeb Euroopa heliloojate loomingus, siis džässi mõju on tunda pigem Ameerika Ühendriikide heliloojate heliteostes, sest džäss sai alguse just sealt. Üks tähtsamaid selle žanri esindajaid on George Gershwin. Džässi üks olulisemaid tunnuseid on improvisatsioon ja just seda on Gershwin püüdnud jäljendada oma teoses "Rhapsody in Blue". Improviseerimist andis ta edasi klaverisoolodega, mis tegelikult olid koos ülejäänud teosega valmis kirjutatud.[14] Hea näide džässi mõjust Gershwini loomingule on lisaks teosele "Rhapsody in Blue" ka "An American in Paris".[15] Peale Gershwini on džässi mõjusid kuulda ka Dmitri Šostakovitši, Erik Satie', Bernd Alois Zimmermanni, Maurice Raveli ja paljude teiste heliloomingus.[16]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Farrant, Dan (2022, December 5).The 20th Century Music Period: An Overview.  Hellomusictheory.com https://hellomusictheory.com/learn/20th-century-music-period/
  2. ↑ Penetreath, Rosie (2020, December 1). 10 of the best 20th-century composers. Classical FM. https://www.classicfm.com/discover-music/periods-genres/modern/20th-century-best-composers/
  3. ↑ 3,0 3,1 Farrant, Dan (2022, September 22) What is impressionism in music? An overview. https://hellomusictheory.com/learn/impressionism/
  4. ↑ Masterclass (2021, July 9). Impressionism in music: A guide to impressionism in music. https://www.masterclass.com/articles/impressionism-music-explained
  5. ↑ Britannica (s.a). Impressionism. https://www.britannica.com/art/Impressionism-music
  6. ↑ Farrant, Dan (2023, October 14). What is expressionism in music? An overview. https://hellomusictheory.com/learn/expressionism/
  7. ↑ 7,0 7,1 Masterclass (2021, June 10). Minimal music guide: sounds and history of minimal music. https://www.masterclass.com/articles/minimalism-music-guide
  8. ↑ Reich, Megan (2018, May 15). The story of minimalism - part one: a new way of listening. All classic radio arts blog. https://www.allclassical.org/the-story-of-minimalism-part-one-a-new-way-of-listening/
  9. ↑ Jones, Elliot (s.a). Minimalist music. Music 101. https://courses.lumenlearning.com/suny-musicapp-medieval-modern/chapter/minimalist-music/
  10. ↑ Penetreath, Rosie (2021, August 24). 10 best pieces of minimalist classical music for ultimate relaxation. Classic FM. https://www.classicfm.com/discover-music/best-pieces-minimalist-music/
  11. ↑ Wright, Steve (2022, September 27). What is folk music? Classicalmusic.com https://www.classical-music.com/features/musical-terms/what-is-folk-music/#:~:text=This%20cross%2Dfertilisation%20peaked%20in,countries%20to%20inspire%20their%20music
  12. ↑ Szentkirályi, András (1981). Bartók and the 20th Century. [Raport, Akadémiai Kiadó]. JSTOR.  https://www.jstor.org/stable/901916
  13. ↑ Vida Art (2022, July 5). An overview of the 20th-century music era. Vida Art. https://vidaartmanagement.com/blog/-an-overview-of-the-20th-century-music-era
  14. ↑ McCready, Owen (2017, February 23). Jazz and classical. Medium. https://medium.com/@owenmccready/jazz-and-classical-3bf4b867ce52
  15. ↑ Thompson, Mike (2021, January 20). The convergence of jazz and classical music in the 20th and 21st centuries. Mike Thompson music.  https://www.mjthompsonmusic.com/blog/2021/1/20/the-convergence-of-jazz-and-classical-music-in-the-20th-and-21st-centuries#
  16. ↑ Roycroft, Madeline (2016, April 27). 10 classical composers influenced by jazz. Cutcommon. https://www.cutcommonmag.com/10-classical-composers-influenced-by-jazz/