Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Aado Slutsk (kuni 4.03.1940 Abram; 17. juuli 1918 Riia – 28. september 2006 Tallinn) oli Eesti ajakirjanik ja tippjuht.
Ajakirjanikuna asus tööle juulis 1940 Tallinna ajalehes Trudovoj Put'. Septembris 1944 toimetas ta Tallinna ajalehte Päevauudised.
Aastast 1955 töötas ta ringhäälingus. Ta oli 1964–1981 Eesti NSV Raadio ja Televisiooni Komitee esimehe asetäitja, kellele allus Eesti Raadio. Aastatel 1969–1981 oli ta lisaks sellele ka ametlikult Eesti Raadio direktor.
Aado Slutski toel tehti Eesti Raadios palju uuendusi. 1965. aastal loodi ühiskondliku arvamuse grupp kuulajatelt tagasiside saamiseks. Tööd alustas RAMETO. Aastal 1967 avati Eesti Raadio teine programm Vikerraadio, mis loodi Moskva raadio segasaatekavaga Radio Majak eeskujul konkureerimaks eeskätt Ameerika Häälega. Tema juhiks olles loodi raadio arvutuskeskus; hangiti moodne helibuss Škoda. Slutsk lõi raadio juurde Pressibüroo, kus analüüsiti maailma sündmusi. Üks uuendusi oli ka meelelahutuslike sarjade, nn järjejuttude alustamine oktoobris 1966. Ta korraldas tehniliste uuenduste demonstratsioone EKP juhtidele, mis soodustas välisvaluuta hankimist uue tehnika soetamiseks.
Raadiojuhina kaitses Slutsk oma alluvaid ülemuste ees ideoloogiliste süüdistuste eest.
Alates 1989. aastast oli ta Eesti Olümpiakomitee liige.
Eesti Raadio järelehüüdes öeldakse: "Ta oli emotsionaalne, vahel ka subjektiivne ja ülekohtune. Juht, kellega vastuollu sattuda oli ohtlik. Ja sellest hoolimata oli ta särav isiksus. Ta oskas valida ja hinnata inimesi. Ta oli galantne ja vaimukas. Härrasmees, kes tervitades kaabut tõstis. Ta oli kirglik mägisuusataja ja efektne seltskonnategelane."
Valdo Pant lahkus Eesti Raadiost Eesti Televisiooni konflikti tõttu Slutskiga. Ta kirjutas sellise avalduse: "Raadio juhtkond teeb mulle takistusi ja ma ei saa nendega rohkem koos töötada. Raadio juhtkond on oinapäine. Ühesõnaga, kuna raadio juhtkond on loll, siis on nendega võimatu koos töötada.". Slutsk viseeris selle avalduse: "Nõus. Luban."[1]