Abraham Jacob van der Aa (7. detsember[viide?] 1792 Amsterdam – 21. märts 1857 Gorinchem) oli hollandi kirjamees.
Tema tuntuim teos on "Aardrijkskundig Woordenboek der Nederlanden" ("Madalmaade geograafia sõnaraamat").
Tema vanemad olid Pierre Jean Baptiste Charles van der Aa ja Francina Adriana Bartha van Peene.
Ta kasvas üles Nieuwer-Amstelis (praegu Amstelveen), kus tema isa oli vallasekretär.
Ta õppis kuus aastat Amstelveenis, seejärel Alphenis internaatkoolis, Utrechtis koduõppel, ladina koolis, seminaris ja apteegis õpilasena. Aastal 1810 asus ta Leideni ülikoolis meditsiini õppima.
Isa surma tõttu läks ta 1812 Prantsusmaa kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Ta valis mereväeteenistuse. Ta võeti uuele fregatile, mille inglased 1813 oma valdusse võtsid, ning ta jäi kaheks kuuks Inglismaale sõjavangi. Seejärel asus ta Willem II teenistusse. Ta oli sõduriks liiga noor, mistõttu temast sai jalaväe trummilööja. Aastal 1814 osales ta Napoleoni-vastases sõjakäigus, 1815 viibis ta Waterloo lahingu juures.
Aastal 1817 läks ta erru ning hakkas Leuvenis raamatukaupmeheks. Aastal 1819 hakkas ta õpetajaks. Aastast 1825 oli ta Antwerpenis auditeur-militair'i erasekretär, 1830. aastast oli ta seotud Breda sõjakuberneriga. Aastast 1839 oli ta ametita. Aastal 1841 läks ta elama Gorinchemi.
30. augustil 1841 abiellus ta Bredas Francina Johanna Jacoba Gastelaarsiga.