See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
Andrus Veerpalu (2006) | |||||||||||||||||||||||||
Isikuandmed | |||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Riik | Eesti | ||||||||||||||||||||||||
Sünniaeg | 8. veebruar 1971 | ||||||||||||||||||||||||
Sünnikoht | Pärnu | ||||||||||||||||||||||||
Medalid | |||||||||||||||||||||||||
|
Andrus Veerpalu (sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.
23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest.[1] 23. augustil määras FIS-i kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest kolmeaastase võistluskeelu. Spordi Arbitraažikohus mõistis Veerpalu 2013. aasta 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu.[2]
Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver.
Andrus Veerpalu osales individuaalvõistluses 131 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 11 korral, millest kuuel korral kõige kõrgemale astmele. Ta jõudis poodiumikohtadele vaid klassikadistantsidel. Ainsal korral jõudis sprindis kolme sekka 16. detsembril 2003 Val di Fiemmes, kui oli klassikasprindis kolmas.
Jrk-nr | Aasta | Kuupäev | Koht | Riik | Ala |
---|---|---|---|---|---|
1. | 2003 | 15. veebruar | Asiago | Itaalia | 10 km klassika |
2. | 2003 | 8. märts | Oslo | Norra | 50 km klassika |
3. | 2003 | 13. detsember | Davos | Šveits | 15 km klassika |
4. | 2004 | 17. jaanuar | Nové Město | Tšehhi | 15 km klassika |
5. | 2005 | 8. jaanuar | Otepää | Eesti | 15 km klassika |
6. | 2005 | 12. märts | Holmenkollen | Norra | 50 km klassika |
Aasta | Koht |
---|---|
1993/1994 | 77. |
1994/1995 | 73. |
1996/1997 | 72. |
1997/1999 | 26. |
1998/1999 | 22. |
1999/2000 | 43. |
2000/2001 | 42. |
2001/2002 | 19. |
2002/2003 | 7. |
2003/2004 | 7. |
2004/2005 | 13. |
2005/2006 | 26. |
2007/2008 | 50. |
2008/2009 | 27. |
2009/2010 | 41. |
2010/2011 | 86. |
Andrus Veerpalu abikaasa on Angela Veerpalu. Neil on viis last: Andreas (sündinud 1994), Anette (sündinud 1996), Anders, Anlourdees ja Andorres.[4][5]
2005. aasta juuli algul reklaamis Saku Õlletehas Andrus Veerpalu foto abil Saku Originaali. Pildi juurde käis lause "Kehva suusailmaga võtan vabalt". Pildi allservas oli kiri, et reklaamitakse alkoholivaba õlut, aga see oli väga pisikese kirjaga.[6]
Veerpalu ise nentis, et temas see reklaam vastuolu ei tekitanud. Eesti Olümpiakomitee presidendile Mart Siimannile see reklaam aga ei meeldinud. Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv selles probleemi ei näinud. Seevastu Tarbijakaitseamet nõudis õlle välireklaami viivitamatut mahavõtmist. Järgmisel päeval otsustatigi reklaam maha võtta.[6]
Maailma Dopinguvastane Agentuur (World Anti-Doping Agency/WADA) tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud normist kõrgema kasvuhormooni (HGH) taseme, mis sai B-proovi näol mitteametliku kinnituse 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris.[7] 23. veebruaril 2011, A-proovi ja B-proovi avamiste vahelisel perioodil, teatas Andrus Veerpalu, et ei osale tervislikel põhjustel peatselt algavatel Holmenkolleni Maailmameistrivõistlustel ning lõpetab oma sportlaskarjääri.[8] Siis avalikkus positiivsest A-proovist veel midagi ei teadnud, kuid sportlane ise oli proovi tulemustest teadlik. Umbes sellest ajast hakkasid ka spordiringkondades levima kuulujutud, et A-proov on osutunud positiivseks, kuid laiem üldsus oli endiselt infota. 2. aprillil 2011 ilmus Postimehes Tuuli Kochi ja Peep Pahvi sensatsiooniline artikkel, milles anonüümsele allikale viidates esimest korda avalikult väideti, et A-proov on osutunud positiivseks.[9] 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon (FIS).[10] Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist.[7]
Üldsus oli avalikuks tulnud faktidest šokeeritud. Suhtlusportaalis Facebook moodustati Veerpalu toetuseks kommuun "Usume Andrus Veerpalu", millega liitus kiiresti üle 55 000 inimese, toimus ka mitmeid avalikke kogunemisi.[11] Osa avalikkuse nördimust kanaliseerus ka vihaks teemat esimesena käsitlenud ajalehe Postimees vastu ning meedia vastu laiemalt.
FIS-i kolleegium kuulas ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid. 23. augustil langetas kolleegium Andrus Veerpalu apellatsiooni osas lõpliku otsuse, mis jättis Andrus Veerpalu dopingu tarvitamises süüdi, jättis jõusse positiivseks osutunud dopingutesti tulemused ning määras kolmeaastase võistluskeelu. Otsus kaevati advokaat Aivar Pilve abiga edasi spordiarbitraažikohtusse.[12]
11. juunil 2012 algas Rahvusvahelises Spordiarbitraaži Kohtus juhtumi käsitlemine kaebuse ärakuulamisega.
Otsuse teatamist lükati korduvalt edasi,[13] kuid 26. märtsil 2013 tühistas kohus Veerpalule Rahvusvahelise Suusaliidu dopingupaneeli määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuna WADA testis (WADA isoform hGH test) arvestati kasvuhormooni piirmäärasid valesti ja esines protseduurilisi vigu. Sellest hoolimata kinnitas Spordiarbitraažikohus, et "paljud tegurid" "kaldusid viitama" Veerpalu kasvuhormooni manustamisele.[14][15]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andrus Veerpalu |