Baltimaade armeenlased

Baltimaade armeenlased on Eestis, Lätis ja Leedus elavad armeenlased. Baltimaade armeenlased asusid kolme Balti riiki elama peamiselt Nõukogude okupatsiooni ajal.

Riik 1959 1970 1979 1989 Pärast NSV Liidu
lõppu (aasta)
Eesti 648 604 845 1669
1444 (2000)
Läti 1060 1511 1913 3069
2742 (2008)
Leedu 471 508 955 1655
1233 (2011)
Baltimaad 2179 2623 3713 6393 5663 (2000–2008)

Eesti

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti armeenlased

2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1444 armeenlast ning 2011. aasta rahvaloenduse koostamise ajaks oli armeenlaste ametlik arv langenud 1042 inimeseni.[1][2] Suurem oli armeenlaste arv Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloenduse andmetel, nimelt 1669.[3] Suurem osa Eesti armeenlastest elab Tallinnas (2000. aastal 58%).[1]

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal ei antud Nõukogude perioodil sisse rännanud immigrantidele ega nende Eestis sündinud lastele automaatselt kodakondsust.

Ararati järgi on nime saanud Tallinnas tegutsev jalgpalliklubi Tallinna FC Ararat TTÜ, millel on sidemeid Armeenia jalgpalliklubiga FC Ararat Yerevan.

Läti

[muuda | muuda lähteteksti]

Veebilehe armeniandiaspora.com[4] andmetel on armeenlasi Lätis ligikaudu 5000, Läti ametlike 2008. aasta andmete järgi 2742.[5] Peamiselt elavad sealsed armeenlased Riias.

1887. aastal loodi Lätis armeenlaste ühing. Karl Jägeri aruande järgi mõrvati üks armeenlane Einsatzgruppe A poolt 1941. aastal Daugavpilsis.[6] 1990. aastal asetati Riia kesklinna hatškar. 1991. aastal ilmus esimene number ajakirja Ararat; pärast pikemat pausi hakkas ajakiri uuesti ilmuma 2002. aastal. 2001. aastaks oli loodud Riia armeenlaste kogukond.[viide?]

Leedu

[muuda | muuda lähteteksti]

Viimase Leedu rahvaloenduse (2011) andmetel elas riigis 1233 armeenlast, neist enamik Vilniuses.[7] Armeenlaste ühingud nimetavad aga sealseks armeenlaste arvuks umbes 2500.[4] Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Leedus 1655 armeenlast.[8] Armeenlaste Leedu aladele elama asumine Poola-Leedu ühise riigi Rzeczpospolita ajal oli episoodilise loomuga ning tulenes peamiselt kaubanduslikest vajadustest, kuigi ajalooallikatest on teada, et Vilniuses rajati Armeenia kool juba 16. sajandil ja gild 16.–18. sajandil.[9] Üks 19. sajandi Leedu väljapaistvamaid kunstnikke oli Jan Rustem (armeenia keeles Յան Ռուստամ). Suurema osa praegusel ajal Leedus elavate armeenlaste ajalugu on seotud 20. sajandiga. Hatškar püstitati Leedu Ristimäele 2001. aastal ja Kaunase kesklinna 2004. aastal. Vilniuses avati Armeenia kirik 2006. aastal.

Kuulsaid Baltimaade armeenlasi

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 "Rahvaarv etnilise rahvuse, emakeele ja kodakondsuse järgi". Statistikaamet. Vaadatud 15.10.2009.
  2. ↑ "Eestis elab 192 rahvuse esindajaid." Õhtuleht 18.09.2012.
  3. ↑ Демоскоп Weekly – Всесоюзная перепись населения 1989 года.Национальный состав населения по республикам СССР
  4. ↑ 4,0 4,1 "ArmenianDiaspora veebileht". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2011. Vaadatud 8. detsembril 2013.
  5. ↑ "Läti rahvaarv rahvuse ja kodakondsuse järgi, 01.07.2008" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.12.2008. Vaadatud 8.12.2013.
  6. ↑ The Jager Report
  7. ↑ "2011. aasta rahvaloenduse andmed". Leedu Statistikaamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.10.2012. Vaadatud 30.09.2012.
  8. ↑ Демоскоп Weekly – Всесоюзная перепись населения 1989 года.Национальный состав населения по республикам СССР
  9. ↑ [1] Leedu armeenlaste ajalugu

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]