Dobruš | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
| |||||
Pindala: 19,5 km² | |||||
Elanikke: 18 083 (1.01.2024)[1] | |||||
| |||||
Koordinaadid: 52° 25′ N, 31° 19′ E | |||||
Dobruš on linn Valgevenes Gomeli oblastis, Dobruši rajooni halduskeskus. Asub Homielist 28 km idas. Linna läbib Homieli ja Unetša vaheline raudtee.
Dobrušis on toiduainetetööstuse ettevõtteid, seal valmistatakse ehitusmaterjale, portselani, tselluloosi ja paberit. Linnas on rajooni koduloo muuseum.
Haridust annavad neli keskkooli, gümnaasium, spordikool ja kunstikool. Linnas on kaks kultuurimaja, kino ja raamatukogu; seal antakse välja rajoonilehte Добрушскi край.
Linna nimi tuleneb sõnast добр, mis tähendab head. Tõenäoliselt on see seotud pinnase kvaliteediga ja tähendab maa harimiseks head paika.[2]
Nime lõpuosa on lõunapoolset päritolu. Tõenäoliselt on see seotud VIII sajandil aset leidnud lõunapoolsete slaavlaste rändega nendele aladele. Lõpp -uša, mis esines ka linna nime vanemates vormides, on omane serbohorvaadi aladele, ent seda esineb ka kohati Ukrainas. Lõpp ise viitab maale, paigale.[3]
Linna poolakeelne nimekuju on Dobrusz, leedukeelne nimekuju on Dobrušas.
Linn asub Iputi jõe kaldal paigas, kus Chorapući jõgi Iputisse suubub. Linn asub merepinnast 116–125 meetri kõrgusel.
Dobruš jääb Voroneži antekliisi edelanõlvale. Kristalne aluskord asub seal 500–700 meetri sügavusel. Neid katvad settekivimid kuuluvad juura ja Kriidiajastu lademetesse.[4]
Rečyca peamised kliimanäitajad[5] | |||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Näitaja | Jaan | Veebr | Märts | Apr | Mai | Juuni | Juuli | Aug | Sept | Okt | Nov | Dets | Aasta |
Keskmine maksimumtemperatuur (°C) | –3.9 | –2.4 | 2,8 | 12,1 | 19,9 | 22,9 | 23,9 | 23,1 | 17,9 | 10,9 | 3,5 | –0,9 | 10,8 |
Keskmine õhutemperatuur (°C) | –7,1 | –5,7 | –0,8 | 7,7 | 4,5 | 17,6 | 18,7 | 17,7 | 12,0 | 7 | 1,1 | –3,5 | 6,7 |
Keskmine miinimumtemperatuur (°C) | –10,3 | –9 | –4,3 | 3,3 | 9,1 | 12,3 | 13,6 | 12,4 | 8 | 3,1 | –1,2 | –6,1 | 2,6 |
Keskmine sademete hulk (mm) | 39 | 29 | 30 | 40 | 46 | 78 | 81 | 60 | 50 | 44 | 47 | 46 | 590 |
Kirjalikes allikates on Dobrušit esmamainitud 1335. aastal. 1560. aastal oli see Gomeli staarostkonda kuuluv küla,[6] seoses administratiiv-territoriaalse reformiga hakkas asula kuuluma Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda.[7]
Seoses Poola jagamisega läks Dobruš aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu Belitski maakonda. Toona olid seal vesiveski ja kõrts. Aastal 1775 sai külast krahv Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski valdus. Too rajas sinna kangaid ja purjeriiet valmistava manufaktuuri, hiljem ka jahutööstuse, valukoja ja suhkruvabriku. Aastal 1834 läks küla Ivan Paskevitši valdusse. Aastal 1870 avasid Paskevitšid külas paberivabriku,[8] mille juurde rajati aastal 1896 ka Valgevene esimene elektrijaam. Aastal 1876 olid külas kool, kirik ja hospidal. Aastal 1887 avati Dobrušis Polesje raudtee Dobruši raudteejaam.
Dobruš hakkas 25. märtsil 1918 kuuluma Valgevene Rahvavabariiki. 1. jaanuaril 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et linn kuulub Valgevene koosseisu. Reaalselt läks asula Valgevene NSV koosseisu aastal 1926, kus sellest sai samanimelise rajooni halduskeskus ja alev. Aastal 1927 sai Dobrušist linn. Teise maailmasõja ajal okupeerisid Saksa väed linna 22. augustist 1941 10. oktoobrini 1943. 21. novembril 1941 tapsid Saksa okupatsiooniväed koostöös kohalike politseinikega 109 linnas elanud juuti ja 19 nõukogude aktivisti.[9] Järgmise aasta kevadel hukati veel 70 linnas elanud juuti.[10]
Aastal 1954 avati Dobrušis leivatehas, aastal 1978 aga portselanivabrik.[11] Praegune kirikuhoone valmis aastal 1995. Aastal 2992 avati endises paberivabriku koolimajas koduloomuuseum.
|
|
Aastal 1939 oli Dobruši elanikest valgevenelasi 76,4%, venelasi 14,4%, ukrainlasi 4,6%, juute aga 13,2%.[12]
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Dobruš |