Isikuandmed | |||
---|---|---|---|
Täisnimi | Evald Tipner | ||
Sünniaeg | 13. märts 1906 | ||
Sünnikoht | Tallinn, Eesti | ||
Surmaaeg | 18. juuli 1947 (41-aastaselt) | ||
Surmakoht | Tallinn, Eesti | ||
Koondisekarjäär | |||
Aastad | Koondis | M | (V) |
1924–1939 | Eesti | 66 | (0) |
Evald Tipner (13. märts 1906 Tallinn – 18. juuli 1947 Tallinn) oli Eesti jalgpallur.
Evald Tipner oli ja on Eesti jalgpalli suurkuju. Legendaarne väravavaht, enne sõjaaegsete noorte iidol. Ehk nagu rootslased ütlesid - "kummikätega mees". Tipner kaitses Eesti rahvuskoondise väravat kuusteist hooaega, püsis aastaid kõrgvormis, olles eeskujuks nii väljakul kui eraelus.
Ta kaitses Tallinna VS Spordi väravat aastail 1921–1941. Eesti jalgpallikoondises mängis aastatel 1924–1939, muuhulgas ka 1924. aasta suveolümpiamängudel. Oli ka tunnustatud jääpallur.
Tipner lõi kõigi aegade esimese omavärava MM-valikturniiril 1933. aastal Rootsi vastu.[1]
3-kordne Balti meister (1929, 1931, 1938)
8-kordne Eesti meister (1922, 1924, 1925, 1927, 1929, 1931, 1932, 1933)
7-kordne Eesti meister (1924, 1928, 1929, 1930, 1931, 1932, 1935)
Evald Tipner sündis Tallinnas lihuniku pojana. Tulevase jalgpallikuulsuse ema Julie Ehrenpreis (neiupõlvenimi) oli sajandivahetusel Narva iluduskuninganna. Pärast abikaasa surma 1904. aastal abiellus Julie Tallinnas lihunik Hans Tipneriga ning 1906. aasta kevadel sündis peres poeg. Hiljem sündis veel üks poeg, kes aga paari aasta vanuselt suri.
Tipnerite perekonnaviga olid nõrgad kopsud ning selle tõttu surid nende pere liikmed enamasti neljakümnendates aastates. Evaldi ema Julie suri 1915. aastal, kui Evald oli üheksa-aastane. Kui ema suri, jäi Evald oma õe Heli kasvatada. Õdegi oli sportlike kalduvustega, olles aastaid Estonia teatris balletitantsija ja "Kalevi" tenniseklubi tugevamaid mängijaid.
Pärast Esimest maailmasõja lõppu asus pere Narvast taas Tallinna, kus isa abiellus uuesti. 1919. aastal võeti Tipner vastu Falkpargi poiste jalgpallimeeskonda.
Tasapisi võttis Evald pikkust juurde ning 15-aastaselt oli ta Falkpargi poiste hulgas üks pikemaid.
Tuleristsed Spordis sai Tipner 2. oktoobril 1921, mil esivõistluste sarjas alistati Tallinnas Pärnu "Tervis" 4:0.
1922. aasta Eesti Meistrivõistlustel mängis Tipner finaalis Tallinna ESS Kalevi vastu, mis võideti kaotusseisust 4:2. Selle võiduga tõusis Tipner "Spordi" esiväravavahiks ja jäigi selleks.
Südasuvel 18. juulil 1947 lõppes meie esimese iseseisvusaja kuulsaima[küsitav] jalgpallur Evald Tipneri elutee. Seda 41. eluaastal. Raske haigus sai võitu väsimatust spordimehest. Eesti pidi sellest vaikima, kuna kommunistlik režiim ei pidanud soovitatavaks sellisest populaarsest mehest rääkimist.
21. juulil ilmus siiski ajalehes Noorte Hääl järelehüüe Eevile[küsitav].
"Pika ja raske haiguse tagajärjel suri reedel Tallinnas meie vanema põlve populaarsemaid sportlasi Evald Tipner. /.../ Evald Tipneri kuulsus ei piirdunud kodumaaga. Tema harukordseid võimeid imetleti Pariisis, Stockholmis ja paljudes teistes Euroopa keskustes. Eestis tunti Tipnerit ka seal, kus puudus vähemgi huvi spordi vastu. Kui 1931. aastal külastas Tallinna kuulus Viini jalgpallimeeskond WAC (Wiener Athletiksport Club), siis selle meeskonna väravavaht, tol ajal maailma parimaks peetud Rudi Hiden (1909-1973) ütles pärast mängu Tipneri kohta: "Nii fenomenaalselt kui Tipner võib inimene elus mängida vaid korra." See polnud õige. Tipner esines alati hiilgavalt - nii kodus kui väljaspool. /.../"
Ametlikult mängis Tipner 437 maamängus, neist:
Sõjaeelsete aastate mängukalendrit vaadates on see hiiglaslik[küsitav] arv. Tipneri kui väljakumängija arvele kanti 37 väravat. Evald Tipner ise mängis kümnes välisriigis, tema vastu mängisid aga 18 riigi jalgpallurid.
Suurimad võidud Eesti klubid üle:
Suurimad võidud välisklubide üle:
Suurimad kaotused Eesti klubidele:
Suurimad kaotused välisklubidele:
Säravamad mängud välismaa profiklubidega:
Evald Tipneri nullimängud koondises:
Suurimad kaotused rahvuskoondises:
2. Tiit Lääne. "Eesti spordi taskuentsüklopeedia'' 2010. Lk 284.