Fiat Tipo 3000 | |
---|---|
| |
Tehnilised andmed | |
Kaal | 6 t |
Pikkus | 4,33 m |
Laius | 1,68 m |
Kõrgus | 2,22 m |
Meeskond | 2 |
| |
Soomus | 6–16 mm |
Muu relvastus | 2 x 8 mm Fiat 35 |
Mootor |
4-silindriline Fiat 64 hj |
Tegevusulatus | maanteel 95 km |
Kiirus | maanteel 21 km/h |
Fiat Tipo 3000 oli Itaalia versioon Prantsuse tankist Renault FT-17. Ühtlasi oli see esimene Itaalias seeriatootmisse lastud tank.
Renault FT-17-st pidi saama Itaalia standardtank Esimeses maailmasõjas, selleks oli Prantsusmaalt tellitud 1400 masinat. Tellimuse lõpptähtaeg oli 1919. aasta mais, kuid sõja lõppedes, olles kätte saanud 100 masinat, lõppes ka tellimuse leping. Itaalias hakati välja töötama oma tanki, mille eeskujuks oli Renault FT-17. Esimesed masinad valmisid 1921. aastal, nende ametlik nimi oli "Carro d' assalto Fiat Tipo 3000, mod. 21". Masinad olid relvastatud kahe 8 mm kuulipildujaga.
1929. aastal moderniseerimise käigus relvastati osa masinaid 37 mm suurtükiga. Uue relvastusega masin läks tootmisse 1930. aastal nimega "Carro d' assalto Fiat Tipo 3000, mod. 30". Uus mudel sai uue, võimsama mootori, paksema soomuse ja täiustatud veermiku, muudetud oli ka kere kuju.
Fiat 3000 tehti ka ekspordiks ning kuni 1930. aastateni oli neid eksporditud Albaaniasse, Lätti ja Abessiiniasse (Etioopiasse).
Enne Teise maailmasõja algust viidi Itaalias sisse uus tankide nimetuste süsteem ning mudel 21 sai nimeks L.5/21 ja mudel 30 – L.5/30.
Esimest korda oli lahingutegevuses Fiat 3000 1926. aastal Liibüas ja 1935. aastal Etioopias. Teise maailmasõja alguses saadeti mõned masinad 1940. aastal Kreeka-Albaania rindele. Viimati kasutati neid 1943. aasta juulis Sitsiilias, kuhu tol ajal maabusid liitlasväed; Sitsiilias oli Fiat 3000-ga relvastatud kaks Itaalia kompaniid.