Gustaf Banér

Gustav Axelsson Banér

Gustav Axelsson Banér (1547 Djursholmi loss, Danderyd, Uppland – 20. märts 1600 Linköping) oli Rootsi riigitegelane.

Ta oli riiginõunik (1570), Tallinna ja Eestimaa kuberner (rootsi k. överståthållaren (guvernören)[1]) aastatel 1588–1590.

Ta hukati koos Erik Sparre ja venna Sten Banériga Linköpingi veresauna ajal, kui hukati Stångebro lahingus vangistatud Karl IX vastased aadlikud, ning maeti Uppsala katedraali.

9. augustil 1582 kinkis kuningas Johan III talle Uexküllide Virtsu vasallilinnuse ümbruses asunud Virtsu (Werder) mõisa Hanila kihelkonnas Läänemaal.[2]

Perekond

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid rüütel Axel Nilsson Banér (1513–1554) ja Margareta Pedersdotter Bjelke (1510–1557).[3]

Ta abiellus 8. oktoobril 1581 Stockholmis Kristina Svantesdotter Sturega (1559–1619), kes oli riiginõunik ja riigimarssal krahv Svante Sture (1517–1567) ja Märta Eriksdotter Leijonhufvudi (1520–1584) tütar. Abielust sündisid:

  • Margareta (1582–1618)
  • Svante (1584–1628), Djursholmi härra, riiginõunik, Riia ja Liivimaa kuberner.
  • Anna (1585–1656), õukonnadaam, abiellus 1610 riiginõunik Gabriel Bengtsson Oxenstiernaga.
  • Märta (1586–1586)
  • Axel (1587–1594)
  • Peder (1588–1644), Ekenäsi ja Tuna härra, riiginõunik, kantseleinõunik, laaman, Eestimaa kuberner 1622–1626
  • Nils (1589–1614), kapten, Virtsu (Werder) mõisaomanik, langes Ingeri sõjas Evert Horni juhtimise all toimunud lahingus 20. veebruaril 1614 Staraja Russas Venemaal.
  • tütar (suri 1590)
  • Sigrid (1592–1669)
  • Märta (1593–1638), abiellus riiginõunik Lars Erikssoniga.
  • Axel (1594–1642), Djursholmi härra, riiginõunik ja riigimarssal.
  • Johan (1596–1641), riiginõunik, kindral ja riigimarssal, väejuht kolmekümneaastases sõjas, Ingeri kindralkuberner krahv Gustaf Adam Banéri isa.[4]
  • Erik (1597-1597)
  • Karl (1598–1632), Varbla (Wärpäl) mõisaomanik, Segersjö härra, ülemkammerhärra (1625), Marienburgi kuberner (1626), riigisekretär (1628), Preisimaa asekuberner (1631), hertsog Karl Gustavi kammerhärra, riiginõuniku Gustaf Banéri (1629–1680) isa.

20. detsembril 1651 said tema poegade Svante, Pederi, Axeli ja Karli pojad vabahärratiitli ja immatrikuleeriti 1652. aastal nr. 22 all Rootsi rüütelkonda.[5]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Jaak Naber, Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704, Idé Tryck, Uppsala 1995, lk 20
  2. ↑ Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Vana-Virtsu mõis (Hanila khk)
  3. ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk.60
  4. ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.10
  5. ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.78
Eelnev
Tallinna asehaldur Hans Wachtmeister 		Tallinna ja Eestimaa asehaldur
1588—1590 		Järgnev
Vabahärra Erik Oxenstierna