See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2021) |
See artikkel vajab toimetamist. |
Üksikasjad kehtivate klassinõuete kohaselt | |
H-paat | |
Autor | Hans Groop |
---|---|
Meeskond | 2–4 inimest (kuni 300 kg)[1] |
Üldpikkus (LOA) | 8,285 ± 0,020 m |
Veeliinipikkus (LWL) | 6,30 m (ei mõõdeta) |
Suurim laius (B) | 2,18 m |
Vähim mass (D) | 1450 kg |
Süvis (T) | 1,30 m |
LYS | 1,07 |
Koduleht | https://h-boat.org/ |
H-paat on ühekereline range ühtsusklassi[1][2] kiiljaht[3], millel on üks mast ja bermuuda 7/8 murdtaglastus(luup). Paadi disainis 1967. aastal soome laevaarhitekt Hans Groop,[4] et luua jaht, mis sobib Hai ja Põhjamaade rahvapaadi asemel nii matkamiseks, perepurjetamiseks, päevapurjekaks ning võistlemiseks lühematel ja pikematel vahekaugustel.
H-paadi kere on ehitatud klaaskiudmattidest, mis on liimitud ja tugevdatud tehisvaiguga. Sarnase kujundusega samast ajajärgust on 5,5mR, Soling, Etchells. Monotüübi muudatusi tehti 1971. aastal Paul Elvstrømi ettepanekul. Põhjamaade purjetamisliit (Nordic Sailing Federation) tunnustas H-paati ühtsusklassina 1972. Tunnustus rahvusvahelise purjekaklassina saadi IYRU-lt novembris 1978 aastal. Nime esitähe H on jaht saanud vanakreeka mütoloogia kodurahujumalanna Hestia järgi. Teine väide on, et H on disaineri nime esitähest.[5] Alates loomisest on ehitatud üle 5300 selle klassi jahi[6], seega on tegemist Euroopa suurima kiiljahiklassiga. Eestis toodab H-paate Saare Yachts Nasval Saaremaal.
Tegemist on aktiivse võistlusklassiga, milles peetakse ka maailmameistrivõistlusi,[7] millest viimased purjetati 2019. aastal Medemblikis Lääne-Friisimaal Ijsselmeeril Hollandis.[8] MM-il on lubatud võistkonna suurus 3–4 inimest (suurim kogukaal 300 kg), samas saab vähese kohandamisega purjetada nii üksi kui ka kuni viie kaaslasega, magamiskohti on neljale. Paat sobib ka kiiljahi esmaomanikule nii matkamiseks kui ka võistlemiseks nii merel kui ka siseveeteedel. Abimootorina kasutatakse ahtripeeglile kinnitatavat ripp-päramootorit. Sarnasuse tõttu on H-paati nimetatud kajutiga või kaetud tekiga Solinguks.
2001. aastal ületasid Kerstin Schmider ja Philipp Heisig H-paat Elfiega Atlandi ookean.[9]
Purjed peavad olema valmistatud kootud kunstkiust kangast. Suur- ja eespurje kanga vähim lubatud erikaal on 200 g/m². Spinnakeri kanga vähim lubatud erikaal on 35 g/m².
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: H-paat |