Heleuim-koha | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad |
Hõimkond |
Keelikloomad |
Klass |
Kiiruimsed |
Selts |
Ahvenalised |
Sugukond |
Ahvenlased |
Perekond |
Sander |
Liik |
Heleuim-koha |
Binaarne nimetus | |
Sander vitreus (Mitchill, 1818) |
Heleuim-koha (Sander vitreus) on ahvenlaste sugukonda ja koha perekonda kuuluv kalaliik.[2]
Heleuim-koha on levinud Põhja-Ameerikas. Eriti on neid kohatud Saint Lawrence'i jões ja Suures järvistus ning Mississippi jõgikonnas. Samuti on levinud veel Kanada kaguosas, Alabama osariigi lõunaosas ja Arkansase osariigis.[2] Heleuim-koha on magevee kala, kes elab jõgedes, looduslikes järvedes ja veehoidlates. Eelistavad nad jahedamat veetemperatuuri ja sügavat vett.[3]
Heleuim-kohade kudemisperiood on kevadel ja suve alguses. Nad koevad jõgedes või madalates veekogudes kruusase pinnase peal, kus vool on piisavalt tugev, et setted eemaldada ja kudesid õhutada. Emased heleuim-kohad suudavad kudeda kuni 100 000 marjatera, mis kooruvad kahe nädalaga.[3]
Heleuim-koha on kohade perekonna suurim liige. Neil on kaks seljauime: üks ogadega ja teine pehmete kiirtega. Pärakuuimedel ja alumistel sabauimedel on valged tipud. Silmad on suured ja kergelt udused ning nende hambad on lehvikutaolised silmahambad. Erinevalt kollasest ahvenast puuduvad neil vertikaalsed triibud.[4]
Heleuim-koha saab kõige paremini püüda varahommikul ja õhtul, kui neil on toitumisaeg. Heleuim-kohasid püütakse igal aastal kevadise kudemisperioodi ajal tuhandeid. Neid on võimalik ka püüda halva nähtavusega veekogudest, kuna neil on hea nägemine ja nad suudavad saaki kergesti leida. Päevasel ajal viibivad nad sügavamates veeosades. Peamised söödad mida püügiks kasutatakse, on kummilandid, kaanid, vihmaussid ja mudamaimud.[5]