Hoburaudkaar on kaaretüüp, mis meenutab kujult hobuserauda[1]. See tähendab, et kaar on kahe kolmandiku kuni kolmveerandi ringjoone pikkune ning kaare suurim laius ei asu mitte lähtekividel, vaid neist kõrgemal.
Hoburaudkaar on tuntud eeskätt islamimaade arhitektuuri kaudu (Euroopas nimetatakse seda mauri arhitektuuriks) ning kaart on kasutatud sellest lähtunud stiilides, näiteks mosaraabia ja mudéjar-stiilis ehitistes.
Hoburaudkaare keskpunkt, millest lähtub kaare raadius, ei asu mitte kaare lähtejoonel nagu ümarkaare puhul, vaid lähtejoonest kõrgemal. Tavaliselt võetakse kaare keskpunktiks sildeava keskpunkti ja lähtekividelt (joonisel A ja B) umbes 30-kraadise nurga all tõusvate sirglõikude lõikumispunkt. Kaare raadius võrdub siin kaare suurima laiusega, mis võib olla laiem kui sildeava.
Hoburaud-teravkaar koosneb kahest kaarest, mille keskpunktid asuvad lähtekividelt (A ja B) 45-kraadise nurga all tõusvatel sirglõikudel.
Tegelikult esineb hoburaudkaar juba islamieelses Süüria varakristlikus kunstis[2] ja sellest mõjutatud Armeenia ehituskunstis (näiteks Ani katedraalil).
Hoburaudkaare varaseim kasutus Euroopas on läänegootide kirikuehitistes 7. ja 8. sajandil (varaseim San Juan de Baños, mis pühitseti 661. aastal), seega ammu enne islami jõudmist Pürenee poolsaarele.[3][4] Erandlik on hoburaudkaarse ukseavaga Eulalia tempel (Santalla de Bóveda) Lugos Galicias, mis on hoopis Rooma-aegne ehitis ning on inspireerinud oletust, et hoburaudkaar on provintsiaalrooma päritolu[5].
Eelromaani ehitiste vahendusel jõudis hoburaudkaar ka Roussilloni ja Languedoci romaani arhitektuuri (esineb näiteks romaani kirikuis Palairacis St. Gaudensis).
Varaseim islamiga seotud ehitis, millel esineb hoburaudkaar, on Damaskuse Suur mošee Süürias, mis ehitati ajavahemikus 706–715. Kuid oma hiljem enim kasutatud kuju sai hoburaudkaar Hispaania territooriumil ja Põhja-Aafrikas. Muslimitest valitsejate dünastiad Pürenee poolsaarel võtsid hoburaudkaare laialt kasutusele oma ehitistes, aktsentueerisid seda ornamentide ja värvidega ning kujundasid sellest uusi variante, nagu teravkaarne hoburaudkaar või lehvikkaar. Mauri arhitektuurist jõudis hoburaudkaar ringiga tagasi mosaraabia arhitektuuri, samuti käsikirjade illustratsioonidesse[6]. Hoburaudkaar esineb mudejar-stiilis ehitistel Hispaanias veel 16. sajandil[7][8].
Hoburaudkaart leidub ka Vana-India arhitektuuris, arhitektuurilise elemendina budistlikel tšaitjadel (gavaksha-kaared) alates 3. sajandist eKr[9][10].
Uuema aja arhitektuuris leiab hoburaudkaart historitsistlikus mauri arhitektuuri kopeerivas uusmauri stiilis (Moorish Revival, neo-mudéjar).
Hoburaudkaarega sarnanevat lukuauk-akent on arhitektuurilise elemendina kasutatud juugendarhitektuuris.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)