See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu, mis pakub oma liikmele hoiustamisvõimalust ja laene, sealhulgas tarbijakrediiti, hüpoteeklaene ja faktooringut.[1] Samuti pakub enamik maailma hoiu-laenuühistuid sarnaselt pankadega ka arveldusteenuseid, samas pole hoiu-laenuühistu pank, selle tegevus ei allu finantsinspektsiooni järelevalvele ja hoiustajate varad pole tagatisfondi poolt tagatud.[2] 2020-aastatel mitme ühistu tegevuse lõpetamisel ja liikmetele kahjude tekkimise järel algatati nende üle suurema kontrolli tõhustamise eelnõu.[3][4][5]
Ühistute algne idee seisnes selles, et samas piirkonnas või sama ametit jagavad inimesed korraldavad kitsamas ringkonnas lihtsamalt ja odavamalt finantside vahendust. Oluliseks märksõnaks on omavaheline usaldus, mis põhineb sotsiaalsel kontrollil ehk ollakse kursis üksteise taustaga. Rahandusminister Võrklaeva sõnul (2023. aastal) pole aga paljude ühistute puhul selge, milles seisneb ühistegevus, ja liikmed on sisuliselt tavalised hoiustajad, kes ei osale mingis muus vormis ühistegevuses.[6]
Hoiu-laenuühistute seadus jõustus 1999. aastal ning viimati tehti seaduses olulisi muudatusi 2010. aastal. Selle aja jooksul on ühistute liikmete arv ja varade maht mitmekordistunud. Kui 2010. aasta lõpu seisuga olid ühistud oma eraisikutest liikmetelt kaasanud hoiuseid kahe miljoni euro ulatuses, siis 2023. aastaks on see 91 miljonit eurot.[6]
Mõnel pool annavad hoiu-laenuühistud välja ka alternatiivraha. Eestis tegeleb sellega Tartu Hoiu-laenuühistu, kes on ringlusse lasknud vekslid, mis toimivad liikmetevahelise sooduskaardi ja maksevahendina. [7]
Peale selle võib hoiu-laenuühistu teha oma liikmetega liisingutehinguid ja määratlemata isikute ringile osutada valuutavahetusteenuseid ning vastavate tegevuslubade olemasolul osutada makseteenuseid.[1]
Hoiu-laenuühistu eesmärk on suurendada oma liikmete (ehk klientide, kes on ühtlasi ka ühistu omanikud) heaolu, sh soodustada liikmetevahelist sotsiaalset ning majanduslikku suhtlust. Ühistu omanikud on hoiu-laenuühistu klientidest liikmed, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Seega osalevad hoiu-laenuühistu liikmeks astunud kliendid selle juhtimisel ja ühistu tegevuse üle järelevalve teostamisel.[viide?]
Hoiu-laenuühistu kasumit võib jaotada liikmete vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas võib manifesteeruda hoiu-laenuühistu jaotatav kasum tasuta arveldamise võimaluses liikmetele. Samuti võivad hoiu-laenuühistud pakkuda kommertspankadega võrreldes kõrgemaid hoiuseintresse või madalamaid laenuintresse.[viide?]
Hoiu-laenuühistu võib kasumit pidevalt liikmete vahel jagada. Hoiu-laenuühistus võib laenude andmise üle otsustamine toimuda kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla, kuid ka riigi) tasandil.[viide?]
Krediidiasutusena tegutsev hoiu-laenuühistu on ühistupank.[viide?]
Esimene hoiu-laenuühistu loodi 1902. aastal Tartus, millele järgnes nii krediidi- kui muude valdkondade ühistute (nt. tarbijate ühistud, piimandusühistud jne) asutamine üle Eesti. 1938. aastaks oli ühistuliste pankade (hoiu-laenuühistute, vastastikuste krediidiühingute, ühispankade) turuosa Eesti üldisel pangandusturul hoiuste osas 52%. Hoiu-laenuühistute süsteemi likvideerimisega alustas nõukogude võim 1940. aastal. Süsteem likvideeriti täielikult 1949. aastaks. 1990. aastal loodi Eestis esimene sõjajärgne hoiu-laenuühistu – Lääne Hoiu-laenuühistu.[viide?]
Äriregistri andmeil tegutses Eestis 18. aprillil 2015. aastal 17 hoiu-laenuühistut:[8]
Ärinimi | Äriregistri kood | Esmakande aeg | Staatus | Tegevuspiirkond | Registreeritud osakapital (EUR) | Hoiuste maht € | Laenude maht € | Liikmete arv (tk) | Interneti aadress |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kodumaa Kapitali Hoiu-Laenuühistu | 12782505 | 14.01.2015 | Registrisse kantud | Eesti Vabariik | 32 000 | www.kodumaakapital.ee | |||
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu | 12674703 | 13.06.2014 | Registrisse kantud | 31 950 | www.ere.ee | ||||
Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu | 10806460 | 28.09.2001 | Registrisse kantud | 32 429 | |||||
Eesti Korteriühistute Hoiu-Laenuühistu | 12119210 | 10.06.2011 | Registrisse kantud | 33 790 | www.yhistupank.ee | ||||
Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu | 12938421 | 30.10.2015 | Registrisse kantud | Eesti Vabariik | heakoostoo.ee | ||||
Intus Hoiu-Laenuühistu[9] | 12748028 | 05.11.2014 | Registrisse kantud | 31 950 | www.intus.ee | ||||
Kambja Hoiu-Laenuühistu | 10320674 | 19.11.1997 | Registrisse kantud | 190 196 | |||||
Kehtna Hoiu-Laenuühistu | 10407990 | 17.03.1998 | Registrisse kantud | 465 497 | |||||
Kesk-Eesti Hoiu-Laenuühistu | 11602245 | 13.03.2009 | Registrisse kantud | 31 956 | |||||
Kinnisvara Hoiu-laenuühistu | 12348501 | 19.09.2012 | Registrisse kantud | 52 000 | |||||
Leie Hoiu-Laenuühistu | 10070303 | 07.08.1996 | Registrisse kantud | 53 904 | |||||
Liivimaa Hoiu-Laenuühistu | 11673400 | 10.08.2009 | Registrisse kantud Kustutamishoiatus | 32 531 | |||||
Loo Hoiu-Laenuühistu | 10098023 | 22.01.1997 | Registrisse kantud | 140 781 | |||||
Lõuna Hoiu-Laenuühistu | 11500817 | 26.08.2008 | Registrisse kantud Kustutamishoiatus | Kapital eurodeks konverteerimata | |||||
Lääne Hoiu-Laenuühistu | 10040288 | 31.03.1997 | Registrisse kantud Kustutamishoiatus | 127 823 | |||||
Maaelu-Edendamise Hoiu-Laenuühistu | 10575428 | 10.09.1999 | Registrisse kantud | Järvamaa | 200 000 | ||||
Maarjamaa Hoiu-Laenuühistu | 12526026 | 27.08.2013 | Registrisse kantud | 35 500 | |||||
Metsa Hoiu-Laenuühistu | 11585759 | 06.03.2009 | Registrisse kantud | 32 915 | www.metsaraha.ee | ||||
Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu | 12541563 | 24.09.2013 | Registrisse kantud | 221 130 | www.eestihoius.ee | ||||
Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu | 10695368 | 12.10.2000 | Registrisse kantud | Põlvamaa | 128 000 | www-hoius.ee | |||
Raha Hoiu-Laenuühistu | 12569596 | 13.11.2013 | Registrisse kantud | 31 950 | |||||
Saaremaa Hoiu-Laenuühistu | 10624463 | 17.12.1999 | Registrisse kantud | Saaremaa | 110 930 | ||||
Tallinna Hoiu-Laenuühistu | 11961369 | 01.07.2010 | Registrisse kantud | 198 574 | |||||
Tartu Hoiu-Laenuühistu | 11319532 | 28.12.2006 | Registrisse kantud | Eesti Vabariik | 550 000 | www.ühistupank.ee |
Tegevuse on lõpetanud likvideerimise läbi Virumaa Hoiu-laenuühistu, NSCB Hoiu-laenuühistu, Jõgeva Hoiu-laenuühistu ja Ökobank Viiratsi Hoiu-Laenuühistu; pankroti läbi Võru Hoiu-laenuühistu ja Harju Hoiu-laenuühistu, ERIAL, Eesti Areng.[10][11]
ERIAL-i ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtumid motiveerisid selliste asutuste tegevuse regulatsiooni reformi algatama, kuna senini puudus nende üle järelevalve ja hoiustajate raha pole piisavalt kaitstud. Kavas oleva seadusmuudatuse eelnõu kohaselt järgi saavad ühistud, mis soovivad hoiuste kaasamisega jätkata, tegutseda alates 2029. aastast üksnes panga või ühistupanga vormis.[6]
2024. aastal mõisteti Harju maakohtus süüdi hoiu-laenuühistu ERIAL-i juht Ilja Djagelev investeerimiskelmuses, omastamises ja altkäemaksu andmises, süüdi mõisteti ka tema kaasa, juhatuse liige Daniela Dalberg-Djagelev, sõber Daniel Nevski, kelle firma Transpire kaudu ERIAL-ist raha välja kanditi.[12][13] Süüdistuse kohaseltl tekitati hoiustajate ja avalikkuse ees ekslik arusaam ühistu tegeliku varalise seisu kohta, seda muuhulgas selleks, et kaasata uusi hoiuseid ning väljastada suuremas mahus laene. Omastamise süüdistus esitati selles, et Ilja Djagelev, Daniela Dalberg-Djageleva, Daniel Nevski ja Transpire OÜ omastasid Sofja Pevzner-Belošitski kaasabil kinnisvaratehingute kunstlike hinnamoonutuste abil hoiu-laenuühistust ligi miljon eurot.[14]
2022. aastal pankrotistunud ühistust kadus ligi 16 miljonit eurot ja ligi tuhat hoiustanut võivad oma rahast ilma jääda. Ühistu juht Maksim Sorokin võttis ajakirjanduse andmetel oma ettevõtetele ühistult laene odavama intressiga kui ühistu oma hoiustajatele pakkus.[15][16] Pankrotihaldur leidis aruandes, et ühistu kujul võib olla tegemist püramiidskeemiga – hoiustajatele maksti intresse uute hoiuste arvelt. Ühistu väljastatud laenud olid antud ilma tagatiseta, mis tähendab, et nende tagasi saamine on vähetõenäoline.[17][18] Keskkriminaalpolitsei uurib juhtumit majanduskuriteona.[19]
Leedus tegutses 2011. aasta aprilli lõpu seisuga 71 hoiu-laenuühistut (kredito unija), millest 62 kuulusid hoiu-laenuühistute keskühistusse Lietuvos centrinė kredito unija (LCKU). LCKU liikmesühistutel oli liikmeid kokku 2011. aasta aprilli lõpus 116 000, nendest 2400 olid juriidilised isikud. 2011. aasta jaanuaris aprillini teenis LCKU 1,3 miljonit litti kasumit võrreldes 2010. aasta sama aja 4,2 miljoni litise kahjumiga. LCKU varad kasvasid 2011. aasta esimese nelja kuuga 32 protsendi võrra 1,3 miljardi litini. Hoiuste hulk kasvas samal perioodil 31 protsendi võrra 1,1 miljardi litini ja laenuportfell 27 protsendi võrra 721,1 miljoni litini.[20]
Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest hoiu-laenuühistute liikmed.[viide?]
Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu kliendi.[viide?]
1980.–1990. aastatel aset leidnud kriisis (inglise keeles savings and loan crisis, S&L crisis) muutus maksejõuetuks 747 hoiu-laenuühistut (savings and loan associations) kokku 3234 säärasest Ameerika Ühendriikides tegutsenud ühistust.[viide?]
Hoiu-laenuühistute päästmist korraldanud Resolution Trust Corporationi hinnangul 1995. aasta 31. detsembrist läks maksejõuetute ühistute päästmine maksma 87,9 miljardit dollarit. Hoiu-laenuühistutest alguse saanud kriis võis põhjustada USA finants- ja kinnisvaraturu nõrgenemise, mis viis USA majanduse aastail 1990–1991 langusse. Aastal 1991 ehitati USA-s 1 miljon uut eramut võrreldes 1986. aastal ehitatud 1,8 miljoni uue eramuga – see oli toona madalaim tase Teisest maailmasõjast saati.[viide?]
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Savings and loan crisis seisuga 4. juuli 2011.