India eeslik (ladina keeles Equus hemionus khur) on Lõuna-Aasias elav eesliku alamliik. 2016. aastal lisas Rahvusvaheline Looduskaitseliit india eesliku ohulähedaste liikide hulka.[1]
2009. aastal hinnati india eesliku populatsiooniks 4038 isendit. 2014. aasta detsembris hinnati populatsiooni suuruseks 4451 isendit.[2] 2015. aastal tõusis populatsioon 4800 isendini.[3]
India eesliku asuala ulatus kunagi Lääne-Indiast ja Lõuna-Pakistanist Afganistani ja Kagu-Iraanini. Täna asub nende viimane pelgupaik Indias Gujarati osariigis Kutchi piirkonnas. India eeslikud eelistavad elupaigana soolakõrbeid, kuivi rohtlaid ja põõsastikke.
India eeslikud toituvad päikeseloojangul. Nende toiduks on rohttaimed, lehed, taimede viljad, teraviljad, meskiidipuukaunad ja soolalembesed taimed.
India eeslik on üks India kiiremaid loomi. Tema kiirus võib ulatuda 70–80 km/h.
Täkud elavad kas üksi või kahe- kolmekaupa koos. Paaritumishooaeg on vihmaperioodil. Kui mära hakkab indlema, eraldub ta oma karjast koos võitluse võitnud täkuga. Mõne päeva pärast saabuvad täkk ja mära karja tagasi. Mära toob ilmale ühe vasika. Pullvasikas võõrdub emast 1–2 aastaselt, samal ajal kui lehmvasikas jääb emaga karja liikmeks.
Ei ole teada, kuidas india eeslikud kadusid Lääne-Indiast ja Pakistanist. India maharadžad ja Briti koloniaalvõimud ei jahtinud neid mitte kunagi, kuigi India mogulite dünastia valitsejad ja ülikud aeg-ajalt seda tegid.[4]
Aastatel 1958–1960 tabas india eeslikuid haigus surra ehk trüpanosomiaas, mida põhjustas kärbeste levitatud Trypanosoma evansi. Haigus põhjustas India populatsioonis tõsist kahju. 1961. aasta novembriks ja detsembriks oli india eeslikute populatsioon vähenenud 870 isendini.
Lisaks haigusele ohustab india eeslikku elupaikade hävitamine, kahkja meskiidipuu invasioon ja maldhari karjakasvatajatest rahva tegevuse laienemine. Liiki hakati kaitsma 1969. aastal ja see on aidanud tõsta populatsiooni 4000 isendini.