Kalev Kesküla (22. oktoober 1959 Tallinn – 25. juuni 2010 Tallinn) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ning kirjandus- ja veinikriitik.
1983. aastal lõpetas Kesküla Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. 1983–1995 töötas ta toimetajana Eesti Entsüklopeediakirjastuses. 1991. aastast töötas Kesküla nädalalehes Eesti Ekspress, kus ta oli kultuurilisa Areen pikaajaline toimetaja ja kolumnist.
Kesküla jõudis Eesti kirjandusse koguga "Läbi linnaöö" (1986), mis torkas silma sotsiaalsuse poolest. Ka tema hilisem luule on käsitlenud ühiskondlikke teemasid, kuid Piret Viirese hinnangul on selles süvenenud mahe iroonia.[1] Kesküla kirjutab eelkõige kultuurilistest assotsiatsioonidest küllastunud vabavärssi.
1998. aastal lõi laineid Kesküla irooniline ja avarapilguline kogu "Vabariigi laulud", mis pälvis samal aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia luule eest. Viirese iseloomustust mööda on Eesti selles kehastunud tüüpilise Eesti mehena, kes oma puudujääkidele vaatamata armastab oma kodanikke ning hoolitseb nende eest.[1]
Ka 2002. aastal ilmunud luulekogu "Platoni riigis" kandideeris kultuurkapitali luulepreemiale. ""Platoni riigis" on üks põhjuseid, miks kodumaist kirjandust 2002 hakatakse ehk meenutama just luulele kuulunud aastana," kirjutas selle kohta Jan Kaus. Tema kirjelduses "kangastub Kesküla sõnakasutus hiiglasliku asfalteeritud Akropolina, mida püütakse elavdada plastmasskuuskedega ja millel maanduvad roostes lennukid". Samas leidis Kaus, et "Kesküla suursugune iroonia on nauditavalt hambutu".[2]
2008 koostas Kesküla mahuka mälestustekogu Mati Undist "Undi-jutud". Kogumikku kuulub 45 kirjutist, dokumentaallisad ja register.
Kesküla 50. sünnipäevaks 2009. aastal üllitatud proosakogu "Elu sumedusest" tekste nimetas Mihkel Mutt arvustuses "marginaali, novelleti ja kolumni vahepealseteks", iseloomustades neid ka soomepäraste ja luulesarnastena.[3] Kriitik Maire Liivamets pidas Kesküla sama kogumiku põhjal aga "hea ja mugava inimese võrdkujuks", leides neist "võrratut elujaatust ja hingerahu". Liivamets nimetas Kesküla loomingut žanrilt "miniatuurideks ehk proosaluuleks" ning võrdles teda Andrus Kasemaa ja Jaan Kruusvalliga.[4]
Lisaks kirjandustegevusele oli Kesküla Eesti juhtiv veinikirjanik ja -lektor. Tema sulest on ilmunud esimene eesti keeles kirjutatud veinileksikon "Veinijuht" (2004) ja "Kalev Kesküla uus veinijuht" (2007). Kesküla oli Berlin Meederi teose "Vein – aegumatu armastus" kaastoimetaja ning aitas koostada Selveri veiniatlast. Kesküla avaldas regulaarselt veiniarvustusi ajalehes Eesti Ekspress.
Kesküla sõnadele tehtud laul "Suhted" oli muusik Henry Laksi sõnul tema esimene arvestatav lugu.[5] Esimest korda 1979. aastal ette kantud pala kandis lindistas 1989. aastal ka ansambel Seitsmes Meel.