Karl Eduard von Eichwald
Karl Eduard von Eichwald (vene keeles Эдуард Иванович Эйхвальд; 4. juuli 1795 Jelgava, Kuramaa kubermang – 10. november 1876 Peterburi) oli baltisaksa geoloog ja arst.
Eichwald õppis meditsiini ja loodusteadusi 1814–1817 Berliinis, seejärel Pariisis, viibis Londonis, Šveitsis ja Austrias. 1819 naasis ta Venemaale, kaitses Vilniuse Ülikoolis meditsiinidoktori kraadi ja töötas Skrundas arstina, kuni 1821 asus tööle Tartu ülikoolis zooloogia eradotsendina.
1823 asus ta Kaasani ülikoolis tööle zooloogiateaduskonna juhatajana, õpetades ühtlasi välja ämmaemandaid ja günekolooge. 1826–1827 sooritas ta uurimisreisi Kaukaasiasse ja Kaspia mere äärde, õppides tundma nende paikade faunat, floorat ja geoloogiat. 1829 läks ta üle Vilniuse ülikooli zooloogiateaduskonda. 1837 hakkas ta tööle Vilniuse meditsiini-kirurgiaakadeemia professorina zooloogia, võrdleva anatoomia ja mineraloogia alal ning töötas seal kuni akadeemia likvideerimiseni 1842. 1839–1855 õpetas ta Peterburi Mäeinstituudis paleontoloogiat. Sel ajal õpetas ta ka Nikolajevski inseneriakadeemias mineraloogiat. 1838 käis ta õpetamas ka Eestis. 1846 sai ta Wrocławi ülikooli filosoofia audoktoriks.
Eichwaldi teadustegevus oli väga ulatuslik. Tema tööd käsitlesid meditsiini, zooloogiat, botaanikat, paleontoloogiat, geoloogiat, mineraloogiat, antropoloogiat, etnograafiat ja arheoloogiat.
Eriti suure teadusliku tähtsusega on Eichwaldi tööd Venemaa paleontoloogia vallas. Lisaks hulgale artiklitele ja märkustele tegi ta esimese katse võtta kokku ja kirjeldada kogu Venemaal seni kogutud paleontoloogiline materjal. See ilmus teoses "Палеонтология России", mille 1. köide ilmus 1854 ja teine köide 1861. Hiljem andis ta selle täiendatud prantsuskeelse tõlke "Paleontologie de la Russie" välja 4 köites koos atlasega 1860–1868. Siiski on mõlemas teoses suuri vigu. Osalt tulid need autori iseloomust: vananedes muutus ta väga enesekindlaks, kaldus liialdama, ei armastanud tunnistada oma vigu. Osalt tulid vead uuritavast materjalist, mille olid kogunud sageli kogemusteta inimesed või mis olid Eichwaldi kätte jõudnud teiste ja kolmandate isikute kaudu. Seetõttu, kui Eichwald kirjeldab mingile piirkonnale või ladestule omaseid vorme või tunnuseid, siis pole need kirjeldused sugugi alati usaldusväärsed. Sellegipoolest pole Eichwaldi teos tänapäevani oma tähtsust kaotanud ja tema paleontoloogiakogu asub Peterburi Riiklikus Ülikoolis.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1926 – valiti Keiserliku Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliikmeks
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eichwaldi elulugu (vene keeles)