See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) |
"Coffee and Cigarettes" | |
---|---|
Žanr | komöödia |
Režissöör | Jim Jarmusch |
Peaosades | |
Kunstnik | |
Produtsent | |
Filmistuudio | Smokescreen Inc |
Levitaja | United Artists |
Esilinastus | 10. detsember 2004 |
Kestus | 95 minutit |
Riik | USA, Jaapan, Itaalia |
Keel | inglise |
Eelarve | 2,4 miljonit dollarit |
Piletitulu | 7,9 miljonit dollarit [1] |
IMDb profiil |
"Kohv ja sigaretid" on sõltumatu filmilavastaja Jim Jarmuschi kolme lühifilmi ja 2003. aasta filmiantoloogia pealkiri.[2] Film koosneb 11 lühikesest loost, milles on ühendatud kohv ja sigaretid ning mis sisaldavad eelnevat kolme lühifilmi.[3][4][5] Tervikfilm on valminud 15 aasta jooksul täispikkade filmide kõrvalsaadusena.[6]
Film koosneb lühikestest mustvalgelt filmitud vinjettidest.[3] Erinevad segmendid on üksteisest sõltuvad ja loovad kumulatiivse efekti, kui tegelased käsitlevad teemasid nagu kofeiini pulgajäätis, 1920. aastate Pariis ja nikotiini kasutamine putukamürgina. Kõik need teemad käivad erinevates segmentides erinevate tegelaste jutust läbi, kui nad istuvad, joovad kohvi ja suitsetavad. Segmentide vahel on palju siduvaid teemasid, nagu näiteks Tesla trafo, meditsiiniteadmised, arvamus, et kohv ja sigaretid ei ole tervislik lõuna, sugulased, deliirium, muusikud, sarnasused meditsiini- ja muusikaoskuste vahel, tunnustatus, kuulsus ning idee, et enne magamaminekut kohvijoomine kutsub esile kiiremad unenäod. Musta-valge visuaalne kasutamine on seotud inimestevaheliste kontrastidega, iga vinjett kujutab kaht inimest, kelle vahel on suured erimeelsused, kuid siiski suudavad nad rahumeelselt sama laua taga istuda. [7]
11 segmenti, mis moodustavad tervikfilmi, on järgmised:
Algupärane 1986. aasta lühifilm "Coffee and Cigarettes", kus Roberto Benigni ja Steven Wright vestlevad kohvist ja sigarettidest.[8] Steven räägib Robertole oma kohviga seotud ideedest: näiteks lastele kofeiinijäätise müümine ja kuidas talle meeldib enne magamaminekut kohvi juua, et näha kiiremaid unenägusid. Roberto ei mõista, mida talle räägitakse, kuid talle pakub kuulamine lõbu. Nende käed värisevad väga tugevalt liigsest kohvijoomisest. Nad vahetavad toole, et teineteist paremini kuulda, kuid otsustavad peagi, et algsed istekohad olid paremad ja vahetavad uuesti kohti. Stevenile meenub järsku, et ta peab minema hambaarsti juurde. Ta ütleb Robertole, et ei taha minna, kuid on kohustatud seda tegema. Roberto pakub välja, et läheb hea meelega vabatahtlikult tema asemel ja Steven annab talle vastuvõtuks vajamineva lehe. Roberto lahkub kohe ja Steven jääb talle järgi vaadates üksi laua taha istuma.[9]
1989. aasta lühifilm "Coffee and Cigarettes, Memphis Version".[10] Selles segmendis on Joie Lee, kes on "hea" kaksiku rollis, ja Cinqué Lee, kes on "halva" kaksiku rollis, ning Steve Buscemi ettekandjana. Ettekandja tuleb kaksikute juurde, et neile kohvi juurde valada ja ajab Joiele kohvi peale. Ta küsib neilt, kas nad süüa ei soovi, millele kakskikud vastavad üksmeelselt "ei". Cinqué ei soovi, et Steve nendega vestlema jääks, kuid Joie on viisakas ja lubab tal nende juures hetke viibida. Steve seletab neile oma teooriat Elvis Presley kurja kaksiku kohta. Viimaks ütleb Joie kelnerile, et Elvis Presley kohtles afroameeriklastest muusikuid ebaausalt ja lugupidamatult. (Väidetavalt Elvis olevat öelnud: "Ainukesed asjad, mida mustanahalised minu jaoks teha saavad, on minu kingi viksida ja minu salvestisi osta."[11]) Kelner jääb häirimatuks ning tema arvamus Elvise kohta ei muutu, kuna tema usub, et kõike halba, mida tegi Elvis, tegi tegelikult tema kaksikvend. Ülemus käsib tal tööle hakata ja kaksikud saavad lõpuks jätkata omavahel nägelemist. Joie heidab Cinquéle ette, et ta kopeerib tema stiili, kuna avastab, et neil on samasugused pluusid ja vend kannab tema jalanõusid.[12]
1993. aastal filmitud lühifilm "Coffee and Cigarettes - Somewhere in California", mis võitis Kuldse Palmioksa auhinna Cannes'i filmifestivalil[13]. Selles segmendis suitsetavad muusikud Iggy Pop ja Tom Waits sigaretti – tähistamaks seda, et nad suitsetamise maha jätsid –, joovad kohvi ja vestlevad ebalevalt.
Filmi tegevus toimub väikeses söögikohas. Iggyle tuleb seltsiks Tom Waits. Tom räägib, et hilines, kuna pidi enne sinna jõudmist operatsiooni läbi viima. Nad leiavad ühise keele, kui räägivad suitsetamise mahajätmisest. See tuleb teemaks, kuna Iggy ei tunnista laual lebavat suitsupakki enda omaks. Tom pakub välja, et kuna mõlemad on suitsetamisest loobunud, võib selle tähistamiseks suitsu teha. Tom ärritub, kui Iggy mainib, et ei leidnud Tomi muusikat plaadiautomaadist, mille peale Tom vastab, et äkki ta oleks õnnelikum, kui nad läheksid mõnda "peavooluga" rohkem kaasaminevasse kohta. Iggy pakub Tomile trummarit, ta arvab, et ta võiks temaga koostööd teha ja Tom võtab seda solvanguna, arvates, et Iggy tahtis öelda, et tema muusika ei ole küllalt hea. Iggy leiab vabanduse lahkumiseks. Kui Tom viimaks üksi jääb, vaatab ta enda ümber ringi ja paneb kõhklevalt suitsu põlema, kuid lõpuks naudib seda vabadust.[12]
Joseph Rigano ja Vinny Vella vestlevad kohvi juues suitsetamise ohtudest. Rigano kritiseerib Vellat tema suitsetamisharjumuse pärast: "Sa ju tead, et sa oled tõeliselt nõdrameelne. Ma helistan suurtele tubakafirmadele ja tänan neid, et nad su hauda ajasid!". Aeg-ajalt käib vaikne Vinny Vella Jr. oma isalt raha palumas. Vinny tänitab poissi, kuna too on just hiljuti käinud temalt raha küsimas, kuid on nõus kallistuse eest talle rohkemgi juurde andma, kuid kallistust ta vastu ei saa. Segment on lühike, kuid armas.[12]
Renée French mängib iseennast. Ta istub diner-stiilis söögikohas, joob kohvi ja vaatab relvaajakirja. E. J. Rodríguez ettekandja rollis on innukas kaunist naist teenindama. Alguses läheneb ta Renéele ja valab talle kohvi juurde. Selle peale Renée ütleb: "Ma soovin, et sa ei oleks seda teinud. Mul oli see õiget värvi ja õige temperatuuriga. See oli just see õige". Pärast seda naaseb teenindaja mitu korda, üritades vestlust arendada, kuid lahkub iga kord pärast paari sekundit, kuna Renée hoiab kätt oma kohvitassi peal, et kelner tema jooki enam rikkuda ei saaks. Selles segmendis on atmosfääris tunda ebamugavust ja ärritust.[14]
Alex Descas ja Isaach De Bankolé on head sõbrad, kes kohtuvad, et vestelda, suitsetada ja kohvi juua. Väike osa vestlusest toimub prantsuse keeles.[15] Alguses on Alex üksi. Ta veeretab täringuid, mida ta taskus hoiab. Kui Isaach sõbra juurde jõuab, küsib ta Alexilt korduvalt, mis tema probleem on ja ärritub lõpuks, kui Alex iga kord vastab, et probleemi ei ole. Kui Isaach otsustab lahkuda, palub ta Alexil ühendust võtta, kui ta on valmis oma probleemist rääkima. Kui Alex jääb üksi, võtab ta täringud välja ja veeretab kaks sama numbrit kolm korda järjest. Võib oletada, et Alexil on probleeme hasartmängudega, pealegi ei veeretanud ta täringut oma sõbra nähes kordagi.[16]
Cate Blanchett mängib ennast ja väljamõeldud mittekuulsat sugulast nimega Shelly, kellega ta hotellibaaris kokku saab, et juua koos kohvi. Shelly räägib Cate'ile oma poiss-sõbrast Leest, kes on industriaalmuusikat tegevas bändis. Shelly tekitab Cate'is süümepiinu öeldes, et ta saatis temale ta poiss-sõbra CD ja kirja, kuid pärast tunnistab üles, et vaid mõtles sellele, aga tegelikult ei saatnud talle midagi, ainult mõtles sellele. Cate annab Shellyle kingituse, kus on sees kallis lõhnaõli, mille Cate sai tasuta ja kingib selle talle, kuna tal ei olnud aega, et poodi minna. Shelly üritab selle üle rõõmu tunda, kuid ütleb välja, mis teda häirib: "Kui sa oled vaene, on kõik nii kallis, kuid rikaste jaoks on kõik korraga tasuta. See on nii vastuoluline". Cate tunneb end ebamugavalt Shelly pidevate kadedate märkuste pärast tema eluviisi ja kuulsuse kohta. Kui Cate peab lahkuma, et oma tööpäeva jätkata, kutsub ta Shelly endaga kaasa. Shelly naerab selle üle ja jääb hotellibaari üksi istuma. Ta tellib kelnerilt topelttekiila ja hakkab suitsu põlema panema, kuid nüüd, kui Cate'i enam pole, ütleb kelner, et seal ei ole lubatud suitsetada.[14]
Segmendis mängivad Jack ja Meg White bändist The White Stripes iseennast. Jack ja Meg White innustuvad maailma kõige ogaramast agregaadist[17]. Meg veenab Jacki, et ta räägiks talle Tesla trafost, mille Jack ise ehitas. Jack räägib Megile Tesla saavutustest ja sellest, et kui inimesed hooliksid tema saavutustest rohkem, oleks energia tasuta[18]. Jack mainib, et Nikola Tesla pidas Maad akustilise resonantsi juhiks. Cinqué Lee (keda võib ka näha filmi teises segmendis "Twins") mängib siin osas ettekandjat. Ta tuleb vaatama, millega Jack ja Meg tegelevad, kui trafo töötab ja teeb valju häält. Lõpuks trafo puruneb ja Jack ei mõista, miks. Ettekandja ja Meg pakuvad välja põhjuseid, miks see katki võis minna. Lõpuks ütleb Meg midagi, millega Jack näib nõustuvat ja ta lahkub, et minna koju seda järele uurima. Meg kõlistab lusikaga kohvitassi vastu, kuulab kõlinat ja ütleb: "Maa on akustilise resonantsi juht", kõlistab tassi uuesti ja vaatab mõtlikult kaugusse.[19]
Näitleja Alfred Molina on kokku leppinud kohtumise näitleja Steve Cooganiga. Mõlemad on britid. Nad vestlevad ja joovad teed. Kuigi stseen leiab aset Los Angeleses, filmiti see tegelikult New Yorgis Brooklynis. Coogan ütleb Molinale, et Los Angelese juures käivad talle palmid närvidele ja see on linn, kus on hea olla, kuid kust on veel parem lahkuda. Coogan pakub Molinale prantsuse sigaretti, kuid Molina paneb enda oma kõrvale. Molina on Coogani karjäärist väga vaimustunud, kuid Coogan ei tunne kohtumise vastu huvi ja vaevu suudab seda varjata. Molina jutustab õhinal talle oma sugupuu uurimisest, ta on teada saanud, et nad on kauged sugulased ja teeb ettepaneku mängida koos filmis, kus nad oleksid sugulased. Coogan jääb siiski puiklevaks ja pakub filmi asemel välja, et nad võiksid lihtsalt välja õlut jooma minna. Coogan ilmutab rõõmumärke ainult siis, kui kaunis naisfänn teda ära tunneb. Hiljem mõtleb ta välja vabandusi, et ei peaks Alfred Molinat enam kunagi nägema. Ta ütleb talle, et ta ei kasuta Ameerikas telefoni ja tal on põhimõte mitte kellelegi oma numbrit anda. Ta üritab oma sõnu tagasi võtta, kui kuuleb pealt, et Molinale helistab Spike Jonze, kuid selleks on liiga hilja – pettunud Molina lahkub ja Coogan jääb arvega üksi laua taha istuma.[16]
Filmi ühes tuntuimas segmendis istuvad hiphopartistid GZA ja RZA Wu-Tang Clanist kohvikus ja joovad teed. RZA räägib oma sugulasele GZA.le, et on viimased kaks aastat alternatiivmeditsiini õppinud. Nad arutavad, kui halvad on kofeiin ja nikotiin tervisele. Kelner, keda mängib Bill Murray, tuleb nende juurde kohvi pakkuma. Nad vastavad talle, et nad ei tarvita kofeiini. Murray joob kannust musta kohvi ja istub nende kõrvale. Kuulsused, nagu nad on – kõik tunnevad üksteist ära. Murray palub sugulasi, et nad hoiaksid tema identiteeti saladuses, kuna ta üritab ennast peita. GZA räägib, kuidas tal oli varem harjumus enne magamaminekut kohvi juua, sarnaselt filmi esimese segmendiga "Strange to Meet You". Murray paneb suitsu põlema ja hakkab juba paari mahvi peale köhima. Ta ütleb, et see on suitsetajaköha. Sugulased soovitavad tal kurku ahjupuhastajaga kuristada. Murray lähebki seda tegema. Sugulased jätavad ruttu jootraha lauale ning lahkuvad naerdes.[12]
William Rice ja Taylor Mead mekivad kohvi, ammukustunud aaria liftišahtist vastu kõlamas.[6] Meadi jaoks üks kurvemaid laule, "Ich bin der Welt abhanden gekommen" Janet Bakeri esituses[20] kostab justkui eikuskilt relvalattu, kus nad oma kümneminutilist puhkepausi peavad. Muusika kaob äkitselt ja Bill kordab Jack White'i öeldud lauset, et Nikola Tesla pidas Maad akustilise resonantsi juhiks, mille peale Mead vastab, et ta ei saa mitte midagi aru. Bill teeb kohvi kõrvale suitsu ja Mead nendib, et see ei ole väga tervislik lõuna. Bill vastab, et nad sõid varem juba lõunat ja Mead ei taha seda uskuda. Mead teeb ettepaneku, et selle kohutava kohvi asemel nad teeskleksid, et nad joovad šampanjat, ja teevad toosti 1920. aastate Pariisi ja 1970. aastate lõpu New Yorgi nimel. Mead ütleb, et ta teeb uinaku enne, kui puhkepaus läbi saab ja jääb silmapilkselt magama, hoolimata Billi märkusest, et tal on selleks kaks minutit või vähem aega.[12]
Arvustuste koondlehel Rotten Tomatoes on filmil 65% heakskiit, mis põhineb 112 arvustusel. Filmi keskmine reiting on 6,3/10. Kriitik Lisa Rosmani arust ei ole see film retro, vaid silmnähtavalt taaskasutatud.[21] Samas kriitik Felix Vasquez Jr. väidab, et film on vaimukas ja lõbus. [22]
Veebilehel Metacritic on film pälvinud 35 kriitiku arvamusele tuginedes keskmise hinde 65/100-st. Michael O'Sullivan oma 80/100 arvustuses väidab, et Jarmuschi heleda/tumeda, kurja/hea sümbolism on hiilgavalt ja isegi kummaliselt loogiline.[23]
{{netiviide}}
: välislink kohas |Pealkiri=
(juhend)