Krista Aru

Krista Aru
Krista Aru
Tartu Ülikooli raamatukogu direktor
Ametiaeg
15. august 2019 – 14. august 2024
Eelnev Martin Hallik
Järgnev Jaanika Anderson
XIII Riigikogu liige
Ametiaeg
30. märts 2015 – 29. märts 2019
Eesti Rahva Muuseumi direktor
Ametiaeg
2. jaanuar 2006 – 9. november 2012
Eelnev Jaanus Plaat
Järgnev Tõnis Lukas
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor
Ametiaeg
1995–2005
Eelnev Rutt Hinrikus
Järgnev Janika Kronberg
Isikuandmed
Sünninimi Krista Muldma
Sünniaeg 1. august 1958
Pagari, Ida-Virumaa, Eesti
Surmaaeg 25. veebruar 2025
(66-aastasena)
Erakond parteitu
Abikaasa Jaak Aru
Lapsed Jaan Aru ja Juhan Aru
Alma mater Tartu Ülikool (1981; 1992)
Tallinna Ülikool (2010)

Krista Aru (sündinud Krista Muldma; 1. august 195825. veebruar 2025) oli eesti ajakirjandusloolane ja museoloog.

Ta oli kolme tähtsa mäluasutuse – Eesti Kirjandusmuuseumi (1995–2005), Eesti Rahva Muuseumi (2006–2012) ja Tartu Ülikooli Raamatukogu (2019–2024) – direktor.

Krista Aru lõpetas 1973. aastal Pagari 8-klassilise Kooli, 1976. aastal Johannes Semperi nimelise Tartu 8. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal (cum laude). 1992. aastal sai teadusmagistrikraadi eesti kirjanduse alal (magistritöö "Eesti ajakirjandus ja selle kirjandusosa sajandivahetusel (1896–1907)", juhendaja Juhan Peegel).[1]

Aastatel 1993–1995 õppis Aru Tartu Ülikooli doktoriõppes[2] ning kaitses 2010. aastal Eesti Humanitaarinstituudis doktoritöö "Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel" (juhendaja Rein Veidemann). Väitekiri põhines ta enda koostatud monograafial "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom" (2008).[3]

Krista Aru Eesti Rahva Muuseumi peamajas 2012. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo

Aastatel 19811993 töötas Krista Aru Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna ajakirjandusajaloo assistendi ja lektorina[1] (sh 1981–1988 õpetaja, 1988–1992 vanemõpetaja ja 1992–1993 lektor[2]). Aastatel 19931995 oli ta Q Raadio peatoimetaja ja 19952005 Eesti Kirjandusmuuseumi direktor.[1]

2. jaanuarist 2006 kuni 9. novembrini 2012 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor.

Aastatel 2015–2019 oli ta XIII Riigikogu liige.

15. augustist 2019 kuni 14. augustini 2024 töötas ta Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorina.[4][1]

Teadlasena uuris ta kuni surmani eesti ajakirjanduse ajalugu ning püüdis enda sõnul täita Juhan Peegli soovi, et eestikeelse ajakirjanduse ajalugu saaks kunagi terviklikult talletatud.[5]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Krista Aru oli parteitu, kuid ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel Eesti Vabaerakonna nimekirjas ja osutus valituks. Aastatel 2015–2019 oli ta XIII Riigikogu liige.

2023. aasta valimistel kandideeris ta Riigikokku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 1177 häält ning ei osutunud valituks.[8]

Krista Aru abikaasa oli meditsiinidoktor Jaak Aru, nende pojad on ajuteadlane Jaan Aru ja matemaatik Juhan Aru.

  • "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni", rmt: Sirje Olesk ja Elo Maandi (toim), "Paar sammukest". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998 (lk 13–61).
  • "Oskar Gustavson: mitu nime ja üks pale", Akadeemia, 7/1999, lk 1383–1391.
  • "Raamatuloolise Eesti püsimine", rmt: "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2000 (lk 37–47).
  • Konstantin Päts ja "Teatajad" : osast eesti ajakirjanduspildis 20. saj. 1. poolel", rmt: Anne Velliste (toim), "Konstantin Pätsi tegevusest". Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, 2002 (lk 23–53).
  • "Hendrik Laas tagasivaates", Keel ja Kirjandus, 9/2002, lk 630–641.
  • "Eesti ajakirjandus aastatel 1766–1940", rmt: "Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. IV osa: Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940. I, A-N" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002.
  • "Ajakirjandusest Põltsamaal (aastatel 1766–1940): ülevaade ja sissepõikeid" rmt: "Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 (lk 57–75).
  • "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele järgnes" Tuna, 1(30)/2006, lk 116–128.
  • "Eesti Ajakirjanike Liidu sünd", Keel ja Kirjandus 12/2009, lk 925–940.
  • "Tartu renessansipäevil loodi kodanikuühiskonda" Sirp, 8. oktoober 2010 (Jaan Tõnissonist).
  • Kaks teerajajat ja õpetajat. Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel Keel ja Kirjandus, mai 2019.
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Krista Aru Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. 2,0 2,1 2,2 "Aru, Krista (1958)". Eesti Majanduslugu. 18.10.2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.04.2010.
  3. "Krista Aru doktoritöö kaitsmine". Tallinna Ülikool. 18.10.2010.
  4. Tartu Ülikooli raamatukogu uueks juhiks sai Krista Aru
  5. Krista Aru: saan raamatukogu heas korras üle anda ERR Menu, 10.08.2024.
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014. Vaadatud 22. jaanuaril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. Eesti Raamatu Aastast Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 14.12.2024.
  8. Riigikogu valimiste tulemused 2023 Delfi, 6. märts 2023.
  9. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  10. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Eesti Kultuurkapitali koduleht Vaadatud 01.12.2024.
  11. Toomas Jüriado (13. veebruar 2018). "Uudistaja 14.02.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2018.
  12. "Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru". Err.ee. 17.02.2021. Vaadatud 17.02.2021.
  13. "Selgusid Karl Ernst von Baeri ja teaduste akadeemia medalite rauleaadid". Eesti Teaduste Akadeemia. 7. detsember 2022.
  14. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 27. oktoobril 2023.
  15. Rahvusmõtte auhind läks Krista Arule ERR Uudised, 01.12.2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]