Aastatel 1993–1995 õppis Aru Tartu Ülikooli doktoriõppes[2] ning kaitses 2010. aastal Eesti Humanitaarinstituudis doktoritöö "Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel" (juhendaja Rein Veidemann). Väitekiri põhines ta enda koostatud monograafial "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom" (2008).[3]
Aastatel 1981–1993 töötas Krista Aru Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna ajakirjandusajaloo assistendi ja lektorina[1] (sh 1981–1988 õpetaja, 1988–1992 vanemõpetaja ja 1992–1993 lektor[2]). Aastatel 1993–1995 oli ta Q Raadio peatoimetaja ja 1995–2005Eesti Kirjandusmuuseumi direktor.[1]
2. jaanuarist 2006 kuni 9. novembrini 2012 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Teadlasena jätkab ta ka 2024. aasta seisuga eesti ajakirjanduse ajaloo uurimist, püüdes enda sõnul täita Juhan Peegli soovi, et eestikeelse ajakirjanduse ajalugu saaks kunagi terviklikult talletatud.[5]
Aavo Kokk, Krista Aru, Tõnu Vare, Margus Mets, Priit Hõbemägi. ""Päevaleht" ja tema ajastu". (Koostajad Aavo Kokk ja Krista Aru.) Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005
Krista Aru (koost), Merike Kiipus (toim). "Oskar Kallas: artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998
"Professor Juhan Peegli trükitööde nimestik". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1989
"Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni", rmt: Sirje Olesk ja Elo Maandi (toim), "Paar sammukest". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998 (lk 13–61).
"Oskar Gustavson: mitu nime ja üks pale", Akadeemia, 7/1999, lk 1383–1391.
"Raamatuloolise Eesti püsimine", rmt: "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad", Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2000 (lk 37–47).
Konstantin Päts ja "Teatajad" : osast eesti ajakirjanduspildis 20. saj. 1. poolel", rmt: Anne Velliste (toim), "Konstantin Pätsi tegevusest". Tallinn: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, 2002 (lk 23–53).
"Hendrik Laas tagasivaates", Keel ja Kirjandus, 9/2002, lk 630–641.
"Eesti ajakirjandus aastatel 1766–1940", rmt: "Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. IV osa: Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940. I, A-N" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2002.
"Ajakirjandusest Põltsamaal (aastatel 1766–1940): ülevaade ja sissepõikeid" rmt: "Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 (lk 57–75).
"Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele järgnes" Tuna, 1(30)/2006, lk 116–128.
"Eesti Ajakirjanike Liidu sünd", Keel ja Kirjandus 12/2009, lk 925–940.
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2014. Vaadatud 22. jaanuaril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)