Kätlin Kaldmaa

Kätlin Kaldmaa esinemas kirjandusfestivali HeadRead raames Eesti Lastekirjanduse Keskuses
Foto: Ave Maria Mõistlik, 2. juuni 2012

Kätlin Kaldmaa (sündinud 30. augustil^[1] 1970^[2]) on eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik.

Alates 2010. aastast on Kaldmaa Eesti PENi president. 2016. aastal valiti ta PEN Internationali välissekretäriks^[3].

Elu ja looming

Kätlin Kaldmaa sündis zootehnikute peres. Kasvas Voorel Jõgevamaal neljalapselise pere teise lapsena. Raamatutel on olnud oluline roll juba lapsepõlvest saati, mil nende lugemine ja kirjutamine kujunes Kaldmaa lemmiktegevuseks^[4][5]. 18-aastaselt kolis Tartusse^[6], kus õppis eesti filoloogiat Tartu Ülikoolis^[7]. Hiljem Tallinnas lõpetas Tallinna Ülikooli inglise filoloogia erialal.

Aastatel 1999–2006 töötas Kaldmaa tegevjuhina teletõlkeettevõttes SDI Media Estonia. 2006–2010 töötas Eesti Päevalehes kultuuritoimetuse juhataja, kirjanduslisa Arkaadia toimetaja ja kirjastajana. Aastatel 2009–2011 tegutses raamatuajakirja Lugu peatoimetajana. Eesti PENi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks ning sellest saadik on ta Eesti PENi president. Aastatel 2010–2016 töötas ta Eesti Lastekirjanduse Keskuses välissuhete juhina^[5]. Alates 2016. aastast on ta vabakutseline proosakirjanik ja tõlkijana. Ta korraldab kirjandusüritusi. 28. septembril 2016 valiti ta PEN Internationali 82. kongressil Ourenses PEN Internationali välissekretäriks [3].

Kaldmaal on ilmunud luulekogusid, lasteraamatuid, proosateoseid ja hulganisti muid kirjutisi, muu hulgas ka koos Anni Kalmuga koostatud 5. ja 6. klassi kirjanduse õpikud ja töövihikud. Tema loomingu läbivateks tunnusteks on maagiline realism, mängud keele ja vormiga ning terav, kriitiline inimeseks olemise erinevate tahkude uurimine. Ta lahkab julgelt ja ausalt teemasid nagu surm, valu, armastus, üleskasvamine ja perekond. Mitmete teoste puhul on tajutav sotsiaalkriitiline aspekt ja feministlik mõõde. Luule ja proosa ei ole Kaldmaa teostes rangelt eristatud žanrid, vaid üksteist toetavad ja läbipõimunud kirjutamis- ja mõtteviisid^{[4][6][8][9][10]}. Kaldmaa on öelnud, et tema luuletused sünnivad tihti mõtetest, mis jäävad teda närima, mõtetest, mis otsivad vormi ja võimalust saada väljendatuks sõnas^[4][8]. 

Kirjandusmaailmas alustas tõlkijana, olles võõrkeeltes valdavalt iseõppija^[5]. Kaldmaa jaoks on tõlkimine ja teiste tõlkijatega koos töötamine inspireeriv tegevus, parim loomingulise kirjutamise treening^[5][8]. Ta on eesti keelde tõlkinud üle 70 teose inglise, soome ja hispaania keelest. Tema enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: araabia, jaapani, korea, läti, islandi ja galeegi keelde. Sealjuures on Kaldmaa "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" esimene eesti lasteraamat, mis on tõlgitud islandi keelde, ning ühtlasi esimene raamat, mis tõlgiti otse eesti keelest islandi keelde ^[11].

Luuledebüüdi tegi pseudonüümi Kätlin Kätlin all koos teiste noorte autoritega 1996. aastal^[4]. Esimene proosateos oli 2010. aastal ilmunud lasteraamat "Neli last ja Murka", enne seda kirjutas peamiselt novelle. Raamat põhineb osaliselt lapsepõlvemälestustel^[5]. Nõukogude ajal kolhoosis üleskasvamise mälestused on jõudnud ka teistesse teostesse, näiteks lasteraamatusse "Halb tüdruk on jumala hea olla"^[4] ja autobiograafilisse teosesse "Kaks armastuslugu". 

Esikromaan "Islandil ei ole liblikaid" on lugu ühe Islandi rannaküla pere naiste elust 20. sajandi jooksul. Romaan moodustab kontseptuaalse terviku luulekogu "Armastuse geograafia" ja lasteraamatuga "Lugu Keegi Eikellegitütre isast". Kõik kolm on inspireeritud Islandist ja osaliselt seal ka kirjutatud^[4][10].

Kaldmaa raamatutes on sageli teksti sisu ja välimus omavahel tihedalt seotud, moodustades tähendusliku terviku. Koostöös illustraatorite ja disaineritega on Kaldmaa teosed kujunduslikult läbi mõeldud, üheks sagedaseks koostööpartneriks on tunnustatud kujundaja Angelika Schneider^[6], kes on kujundanud näiteks raamatud "Halb tüdruk on jumala hea olla", "Väike terav nuga" ja "Islandil ei ole liblikaid". Viimane valiti 2013. aastal 25 kauneima Eesti raamatu^[12] sekka, "Väike terav nuga" 2014. aastal^[13]. Mai Greppi kujundatud ja Marge Nelgi illustreeritud "Lugu keegi eikellegitütre isast" sai sama tunnustuse osaks 2012. aastal.^[14]

Teosed

Luule

• 1996 "Larii-laree" (Eesti Raamat)
• 2008 "Üks pole ühtegi / One is none" (eesti, inglise, vene ja soome keeles, Positive Projects)
• 2009 "Nägemata ilmad" (eesti ja inglise keeles, NyNorden)
• 2012 "Armastuse tähestik" (eesti ja inglise keeles, NyNorden)

Proosa

• 2013 "Islandil ei ole liblikaid" (romaan, Ajakirjade Kirjastus)
• 2014 "Väike terav nuga" (novellikogu, Tuum)

Lasteraamatud

• 2010 "Neli last ja Murka" (Hermes)
• 2012 "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" (Ajakirjade Kirjastus)
• 2016 "Halb tüdruk on jumala hea olla" (Varrak)

Esseed

• 2016 "Kolmteist Eesti kirja" (kogumik; Eda Ahi, Kärt Hellerma, Kätlin Kaldmaa jt, Kultuurileht)

Autobiograafilised teosed

• 2013 "Õnn on otsuse küsimus" (Ajakirjade Kirjastus)
• 2017 "Kaks armastuslugu" (koos Hanneleele Kaldmaaga, Petrone Print)

Tema teosed võõrkeeltes

• "Multilingual Anthology/Antología multilingüe: The Americas Poetry Festival of New York 2016" (tema luuletused inglise keelde tõlkinud Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, Artepoética Press 2016)
• "Islannissa ei ole perhosia" (soome keelde tõlkinud Outi Hytösen, Fabriikki Kustannus 2016)
• "Rakkauden aakkoset" (soome keelde tõlkinud Anniina Ljokkoi, Savukeidas 2015)
• "8+8. Eesti ja Soome luulet / 8+8. Suomalaista ja virolaista runoutta. I" (eesti-soome kakskeelne luuleantoloogia, Kätlin Kaldmaa jt, NyNorden, 2013)
• Būt sliktai meitenei ir dievīg (läti keelde tõlkinud Maima Grīnberga, liels un mazs 2019)
• "Einhver Ekkineinsdóttir" ("Lugu Keegi Eikellegitütre isast", islandi keelde tõlkinud Lemme Linda Olafsdóttir, Bókstafur 2016)
• "The Other Is Not An Island. An Anthology of Contemporary Estonian Poetry" (araabia keelde tõlkinud Abdulrahman Almajedi, Makhtootat Publishing House 2016)
• "تضاريس الحب" ("Armastuse geograafia") (araabia keelde tõlkinud Abdulrahman Almajedi, Makhtootat Press and Publishing House 2015)
• "Eno mar cabe quant’i quer caber" (luuleantoloogia, galeegi keelde tõlkinud Isaac Xubín, Deputación de Pontevedra 2014)
• "Geografía del amor" ("Armastuse geograafia", hispaania keelde tõlkinud Lawrence Schimel, Editorial Cuarto Propio 2017)
• "Breviárium" (lühijuttude kogumik, ungari keelde tõlkinud Nóra Kőhalmy, Krisztina Lengyel Tóth, Virág Márkus, Bence Patat, Mónika Segesdi, Viktória Tóth, Észt Intézet – Pluralica 2016)
• "One Is None" (inglise keelde tõlkinud Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, A Midsummer Night’s Press 2014)
• "Новые oблака, 3–4 2016" (antoloogia, vene keelde tõlkinud Maria Einman, P. I. Filimonov, Igor Kotjuh, oblaka 2016)
• "Октябрь: БЕРЕГ ЛИТЕРАТУРЫ. Новое слово Латвии, Литвы, Эстонии" (antoloogia, vene keelde tõlkinud P. I. Filimonov, Igor Kotjuh, Vera Prohorova, Andrei Sen-Senkov, Jelena Skulskaja, Tatjana Verhoustinskaja, 2015)

Valik ilukirjandustõlkeid

Jeanette Winterson

• "Kirg" (Varrak, 1998)
• "Kehale kirjutatud" (Tänapäev, 2004)
• "Tuletornipidamine" (Tänapäev, 2006)
• "Taak" (Eesti Päevaleht, 2006)
• "Apelsinid pole ainsad viljad" (Tänapäev, 2008)
• "Kivist jumalad" (Tänapäev, 2011)

Siri Kolu

• "Meie, Rööbelid" (Ajakirjade Kirjastus, 2012)
• "Meie, Rööbelid, ja pätikaraoke" (Ajakirjade Kirjastus, 2013)
• "Meie, Rööbelid, ja Suur-Hemmi aardekirst" (Ajakirjade Kirjastus, 2014)
• "Meie, Rööbelid, ja vapijaht" (Ajakirjade Kirjastus, 2015)

Valik teiste autorite tõlkeid

• Carol Clewlow "Abielurikkumise käsiraamat naistele" (Varrak, 1997)
• Peter A. Clayton "Vaaraode kroonika" (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001)
• J. P. Donleavy "Naine, kellele meeldisid puhtad tualettruumid" (Hotger, 2002)
• Mitch Albom "Teisipäevad Morrie’ga" (Hotger, 2002)
• Jean Klare ja Louise van Swaaij "Kogemuste atlas" (Eesti Päevaleht, 2004)
• Michael Ondaatje "Inglise patsient" (Eesti Päevaleht, 2006)
• Kees Dorst "Kuidas mõista disaini" (Kunstiakadeemia, 2006)
• Junot Díaz "Uppunud" (Hotger, 2007)
• Diana Issidorides "Armastuse atlas" (Eesti Päevaleht, 2007)
• Alexander McCall Smith "Unenägude Angus" (Eesti Päevaleht, 2007)
• Meg Rosoff "Nii ma nüüd elan" (Varrak, 2007)
• James Meek "Suurim armastusakt" (Eesti Päevaleht, 2008)
• Colum McCann "Tantsija" (Eesti Raamat, 2008)
• Aphra Behn "Oroonoko" (Kultuurileht, 2009)
• Gabriel García Márquez "Kaksteist kummalist palverändurit" (Eesti Raamat, 2009)
• Ali Smith "Tüdruk otsib poissi" (Eesti Päevaleht, 2010)
• Gabriel Zaid "Liiga palju raamatuid" (Kultuurileht, 2011)
• Madeleine Thien "Armastatud ja kardetud" (Pegasus, 2012)
• Goran Simić "Kui sured nagu kass" (Kite, 2013)
• Karen Connelly "Tule, külm jõgi" (Kite, 2015)

Tunnustus

• 2012 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Kui poisid tulid", Looming 2011, nr 12, lk 1666–70)^[15]
• 2017 Lasteraamat "Halb tüdruk on jumala hea olla" kanti Rahvusvahelise Noorteraamatukogu The White Ravens 2017. aasta kataloogi.^[16]
• 2022 Lasteraamat "Lydia" kanti Rahvusvahelise Noorteraamatukogu The White Ravens 2022. aasta kataloogi.^[17]

Isiklikku

Kätlin Kaldmaa tütar Hanneleele Kaldmaa kirjutab, luuletab ja tõlgib.

Viited

1. Päring inforegister.ee andmebaasis^{[alaline kõdulink]}
2. "Nädala autor Kätlin Kaldmaa". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2010. Vaadatud 12. aprillil 2010.
3. "PEN International Congress Update". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2017.
4. "Eesti Kirjanduse Keskuse ingliskeelne biograafia".
5. Riina Mägi. "Hommikust õhtuni raamatute keskel".
6. Johanna Ross. "Naiseks olemise maagiline realism. Intervjuu Kätlin Kaldmaaga".
7. Kaire Tensuda. "Kätlin Kaldmaa, läbinisti kirjandusinimene". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. november 2017.
8. Julie R. Enszer. "Poetry in Translation: A Conversation with Kätlin Kaldmaa".
9. Maia Tammjärv. "Maa(ilma)de avastamine".
10. Margit Tinso. "Lugematul arvul lugusid".
11. Helena Nagelmaa. "The First Estonian Children's Book in Icelandic has been Published".
12. "25 kauneimat Eesti raamatut 2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2017.
13. "25 kauneimat Eesti raamatut 2014". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2017.
14. "25 kauneimat Eesti raamatut 2012". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2017.
15. Doris Kareva. "Friedebert Tuglase novelliauhinnad".
16. "White Ravens kataloog".
17. EPL Kultuur (28. oktoober 2022). "Eesti lasteraamatud pälvisid rahvusvahelise tunnustuse". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28.10.2022.

Välislingid

• Doris Kareva, "Friedebert Tuglase novelliauhinnad" – Sirp, 2. märts 2012
• Piret Kriivan, "Keelesaade. Kätlin Kaldmaa." ­– ERR, 2012
• Ilona Martson, "Eesti lastekirjandus 2012: keetjate nägu supp" – Looming 4/2013
• Andra Teede, "Emotsionaalne esindusluule" – Sirp, 4. aprill 2013
• Pille-Riin Larm, "Midagi uut eesti lastekirjanduses", – Sirp, 29. august 2013
• Margit Tintso, "Lugematul arvul lugusid" – Looming 12/2013
• Krista Ojasaar, "Raamat nagu ookean" – Sirp, 13. märts 2014
• Maia Tammjärv, "Maa(ilma)de avastamine" – Looming, 3/2015
• Johanna Ross, "Naiseksolemise maagiline realism. Intervjuu Kätlin Kaldmaaga" – Müürileht, 5. aprill 2015
• Katriin Fisch-Uibopuu, "Kätlin Kaldmaa "Väike terav nuga"" – Lugemissoovitus, 30. mai 2015
• Maia Tammjärv, "Nõuka-Bullerby igal aastaajal" – Sirp, 7. oktoober 2016
• Mari Rebane, Juhan Hepner, "Kirjanduspreemia nominent Kätlin Kaldmaa: kuna ma olen kirjanik, siis ma võin kõigega teha kõike" – ERR, 26. veebruar 2017
• Mark Chamney Asch, "Poetry Over Football at Café Haiti"
• Julie R. Enszer, "Poetry in Translation: A Conversation with Kätlin Kaldmaa" – HuffPost, 6. november 2014
• lschell, "Two To One: Periscope’s Eastern European Poets In Translation" – Reading in Translation, 28. august 2015
• Spenser Davis, "Review: A Midsummer Night’s Press’ Periscope Series" – Structo, 22. september 2015
• Niina Lehtinen, "Kulttuuritoimitus Tallinnassa: Kun aika ei riitä, jäävät runous ja lastenkirjat" – Aamulehti, 11. mai 2015
• Pablo Fernández Rojas, ""Geografía del amor", de Kätlin Kaldmaa: La intensidad poética de un viaje vertical", Cine y literatura, 10. oktoober 2017