Marilyn A. Friedman (sündinud 1945 Chicagos) on juudi päritolu USA feministlik filosoof.[1]
Marilyn Friedmani uurimisvaldkonnad on sotsiaalfilosoofia, poliitikafilosoofia, eetika ja feministlik teooria.[2]
Ta on kirjutanud muu hulgas sõprusest, armastusest, autonoomiast, erapooletusest ja erapoolikusest.
Marilyn Friedman lõpetas 1967. aastal Washingtoni Ülikooli Saint Louises bakalaureusekraadiga politoloogias. Doktorikraadi filosoofias omandas ta 1974. aastal Lääne-Ontario Ülikoolist.[1]
Alates 1991. aastast õpetas ta Washingtoni ülikoolis Saint Louises. 2009. aastast on ta Vanderbilti Ülikooli W. Alton Jonesi filosoofiaprofessor.[3]
Artiklis "Harming Women as a Group" (1985) väidavad Friedman ja Larry Ray, et soolise diskrimineerimise kompenseerimise programmid võib julgelt suunata naistele tervikuna, sest sooline diskrimineerimine on kahjustanud naisi kui rühma ning seetõttu ka iga naist. Naiste kui rühma kahjustatus tähendab seejuures esiteks, et naist saab sooline diskrimineerimine kahjustada ainult selle tõttu, et ta on naine, ja teiseks, et kuigi diskrimineerimine on suunatud konkreetsetele naistele, kahjustab see kõiki naisi.
Marilyn Friedman koostöös Jan Narvesoniga kirjutas 1995. aastal raamatu "Political Correctness: For and Against" ("Poliitiline korrektsus: poolt ja vastu"), milles autorid polemiseerivad poliitkorrektsuse teemal.[2]
Marilyn Friedman avaldas 2003. aastal raamatu "Autonomy, Gender, Politics" ("Autonoomia, sugu ja poliitika"), milles ta kaitseb feministliku autonoomia ideaali kontseptsiooni.[2].
Friedmani praeguste huvide hulka kuulub muuhulgas naisterroristide temaatika, kus ta uurib põhjuseid, eristavad tähendusi, motiive ja moraalset hindamist, mis on seotud naiste osalemisega terrorismis[2].
Friedman abiellus filosoof Larry Mayga.[1]
Allikas: [3]