Moderna Museet

Moderna Museet
Asutatud 1958
Asukoht Stockholm,  Rootsi
Liik kunstimuuseum
Direktor Gitte Ørskou
Koduleht https://www.modernamuseet.se

Moderna Museet (tõlkes "moodsa kunsti muuseum") on Rootsi riiklik kunstimuuseum, mis asub Stockholmi kesklinnas Skeppsholmeni saarel. Muuseum asutati 1958. aastal. 2009. aastal avati Malmös muuseumi filiaal Moderna Museet Malmö.[1]

Moderna Museeti kunstikogusse kuulub ligikaudu 130 000 museaali. Algselt moodustasid enamiku kogust Rootsi ja Põhjamaade kunst, Prantsuse dominandiga modernism ning Ameerika Ühendriikide 1950. ja 1960. aastate kunst, kuid nüüdseks on seal ka ulatuslikult 20. ja 21. sajandi naiskunstnike loomingut ning kunsti üle maailma, lisaks mahukas fotograafiakogu.[2] Tuntumatest nimedest eksponeeritakse seal Pablo Picasso, Ljubov Popova, Salvador Dalí, Meret Oppenheimi, Robert Rauschenbergi, Donald Juddi ja Irving Penni loomingut.

Muuseumi püsiväljapaneku külastamine on 2014. aastast tasuta.[3]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui 1866. aastal avati Rootsi rahvusmuuseum, tekkis peagi probleem, kuidas luua sobivad tingimused nn uuema kunsti eksponeerimiseks. 1908. aastal võeti vastu otsus ehitada selle jaoks eraldi hoone. 1950. aastal sai rahvusmuuseumi vanemkuraatoriks Otte Sköld, kes võttis 20. sajandi kunsti kogude eraldamise südameasjaks. Idee toeks tegemisele andis lisahoogu 1953. aastal asutatud Moderna Museeti sõprade selts.[4] Sköldi ja seltsi eestvõttel avatigi Stockholmi kesklinnas Skeppsholmeni saarel endises militaarhoones 1958. aastal moodsa kunsti muuseum. Selle esimene juht oli kunstikollektsionäär Pontus Hultén.[5]

Muuseumi praegune, vana kompleksi ühendav hoone valmis 1998. aastal (autor Hispaania arhitekt Rafael Moneo[6]). Selle avasid 12. veebruaril kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia.[4]

2019. aastast juhib muuseumi kunstiajaloolane Gitte Ørskou.[7]

Kogud

[muuda | muuda lähteteksti]
Muuseumi skulptuuripark

Muuseumi kogudesse kuulub Põhjamaade kunst ning rahvusvaheline moodne ja nüüdisaja kunst: maalid, skulptuurid, installatsioonid, filmid, videod, joonistused, graafika, trükiteosed ja fotograafia. Kogu laieneb ka majast välja, lähinaabruses asuvasse nn skulptuuride parki. Suur rõhk on Rootsi ja Põhjamaade kunstil, sest muuseum on peamine 20. ja 21. sajandi kohaliku kunsti hoidja.

Moderna Museeti märgilisemad tööd on Henri Mattisse'i "Maroko maastik (Akantus)" (1912), Pablo Picasso "Kevad" (1921), Robert Rauschenbergi "Monogramm" (1955–1959) ja Eva Hesse skulptuur "Untitled" (1965).[8]

Kogu on täienenud ka tänu annetustele. Värskemad suurannetajad on olnud muuseumi endine juht Pontus Hultén (annetas 2005. aastal ligikaudu 700 tööd ja isikliku raamatukogu) ning kirjastaja Gerhard Bonnieri abikaasa Elisabeth Bonnier (annetas 2014. aastal Jean Fautrier', Juan Gris', Paul Klee ja Pablo Picasso maale, Henri Laurensi ja Fautrier' skulptuure)[9].

Eesti kunst

[muuda | muuda lähteteksti]

Moderna Museeti kogusse kuulub ka Eesti kunsti, näiteks Jaan Toomiku videotöö "Isa ja poeg" (1998), Kai Kaljo video "Luuser" (1997) ja Liina Siibi värvifotosid,[10] lisaks Arno Vihalemma, Adamson-Ericu, Eduard Wiiralti, Leonhard Lapini, Ilmar Malini, Johann Naha, Peeter Linnapi, Rein Välme jt loomingut.[11]

Muuseumis on korraldatud ka näitusi, kus on eksponeeritud Eesti kunsti. Nende seas on näiteks ülevaatenäitus "After the Wall: Kunst ja kultuur postkommunistlikus Euroopas" (1999–2000; osalesid Inessa Josing, Kai Kaljo, Liina Siib ja Jaan Toomik)[12] ja väljapanek "Collected Contemporaries" (2002; osales Liina Siib)[13].

Huvitavat

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Moderna Museetis avas 1968. aastal oma esimese isikunäituse Euroopas Andy Warhol.[8]
  • 1993. aasta 8. novembril rööviti muuseumist kuus Picasso ja kaks Georges Braque'i tööd kokku 60 miljoni dollari väärtuses. Röövlid tungisid hoonesse samal moel, kui oli kujutatud 1955. aasta Prantsuse filmis "Rififi" (originaalpealkiri "Du rififi chez les hommes"): nad saagisid hoone katusesse augu ja laskusid selle kaudu peasaali. Teiste tööde seas varastati ka Picasso "Kevad" (1921).[14] Järgnesid pikad läbirääkimised röövlitega, mille tulemusena saadi tagasi kõik tööd, välja arvatud üks Braque'i maal. Kurjategijate grupist tabati kolm meest.[15]
  • 2012. aastal sattus muuseum rassismiskandaali. Seal korraldatud World Art Day kunstiüritusel, kus osales palju kohalikke tuntud kultuuritegelasi eesotsas kultuuriminister Lena Adelsohn Liljerothiga, pakuti tumedanahalist naist kujutavat torti-installatsiooni "Valuline kook" (autor Makode Linde) juhtimaks tähelepanu Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias levinud naiste ümberlõikamistele. Tumedanahalised rootslased mõistsid kunstiürituse hukka ja nõudsid ministri tagasiastumist.[16]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "About the museum". Moderna Museet Malmö koduleht. 10. november 2015. Vaadatud 8. novembril 2021.
  2. ↑ "A museum for the future". Moderna Museeti koduleht. 12. oktoober 2021. Vaadatud 8. novembril 2021.
  3. ↑ "Fri museientré återinförs". Svenska Dagbladet. 17. oktoober 2014. Vaadatud 8. novembril 2021.
  4. ↑ 4,0 4,1 "History". Moderna Museeti koduleht. 29. veebruar 2016. Vaadatud 8. novembril 2021.
  5. ↑ "Pontus Hultén donerar 700 verk till Moderna Museet". Dagens Nyheter. 10. november 2005. Vaadatud 8. novembril 2021.
  6. ↑ "Moderna Museet and arkitekturmuseet in Stockholm, Sweden, 1991–1998". Rafael Moneo koduleht. Vaadatud 8. novembril 2021.
  7. ↑ "Gitte Ørskou will be the new Director of Moderna Museet". Moderna Museeti koduleht. 13. juuni 2019. Vaadatud 8. novembril 2021.
  8. ↑ 8,0 8,1 "About the collection: The breadth and depth of the collection increases". Moderna Museeti koduleht. 14. detsember 2020. Vaadatud 8. novembril 2021.
  9. ↑ "Stockholmi Moderna Museet sai suurannetuse". ERR. 27. veebruar 2014. Vaadatud 8. novembril 2021.
  10. ↑ "Välismuuseumid ostavad Eesti kunsti". Eesti Ekspress. 9. mai 2002. Vaadatud 8. novembril 2021.
  11. ↑ "Search the collection: Results". Moderna Museeti koduleht. Vaadatud 8. novembril 2021.
  12. ↑ "1999". Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Vaadatud 8. novembril 2021.
  13. ↑ "Biography". Liina Siibi koduleht. Vaadatud 8. novembril 2021.
  14. ↑ "Art for millions stolen from Moderna Museet in Stockholm". Vestkusten. 15. november 1993. Vaadatud 8. novembril 2021.
  15. ↑ Cecilia Ekströmer (21. juuni 2018). "Spektakulära och lönlösa konstkupper genom tiderna". SVT Nyheter. Vaadatud 8. novembril 2021.
  16. ↑ Inna-Katrin Hein (18. aprill 2012). "Tordiskandaaliga seotud Stockholmi muuseumile tehti pommiähvardus". Postimees. Vaadatud 8. novembril 2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]