Ponomarjova 1960. aasta suveolümpiamängudel | |||||||||||||||||||
Isikuandmed | |||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Riik | Nõukogude Liit | ||||||||||||||||||
Sünniaeg | 27. aprill 1929 | ||||||||||||||||||
Surmaaeg | 19. august 2016 (87-aastaselt) | ||||||||||||||||||
Surmakoht | Moskva | ||||||||||||||||||
Medalid | |||||||||||||||||||
|
Nina Ponomarjova (neiupõlvenimi Nina Romaškova; 27. aprill 1929 Sverdlovski oblast – 19. august 2016 Moskva) oli Nõukogude Liidu kettaheitja. Ta oli esimene Nõukogude Liitu esindanud sportlane, kellest sai olümpiavõitja.
Ponomarjova alustas sportlaskarjääri pikamaajooksjana. 1948. aastal hakkas ta tegelema kettaheitega ja järgmisel aastal saavutas ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel juba kolmanda koha.
1952. aasta suveolümpiamängudel Helsingis sai temast Nõukogude Liidu esimene olümpiavõitja. 20. juulil toimunud finaalvõistlusel võitis ta kuldmedali olümpiarekordiga 51.42 ja edestas teise koha saanud kaasmaalast Jelizaveta Bagrjantsevat enam kui nelja meetriga. Pärast olümpiamänge püstitas Ponomarjova 9. augustil 1952 Odessas armee meistrivõistlustel maailmarekordi 53.61-ga, parandades Nina Dumbadzele 1951. aastast kuulunud tippmarki 24 sentimeetriga. Aga juba sama aasta 18. oktoobril ületas Dumbadze tema tulemuse uuesti.
1954. aasta Euroopa meistrivõistlustel Bernis võitis ta kuldmedali tulemusega 48.02. 1956. aasta suveolümpiamängudel Melbourne'is võitis ta 52.02-ga pronksmedali. Ponomarjova kordas olümpiavõitu 1960. aasta suveolümpiamängudel Roomas, kui heitis parimal katsel 55.10. Hiljem tuli veel 1962. aasta Euroopa meistrivõistlustel Belgradis kuuendaks ja sai 1964. aasta suveolümpiamängudel Tōkyōs 11. koha[1].
Ta tuli Nõukogude Liidu meistriks kettaheites aastail 1951–1956 ja 1958–1959.[1]
Tema isiklik rekord kettaheites oli 56.62 (1955).[1]
Ta püstitas ühe maailmarekordi:
Tulemus | Aeg | Koht |
---|---|---|
53.61 | 9. august 1952 | Odessa |