György avastas 1934. aastal, et B2-vitamiin ja rottide antipellagra faktor on erinevad ained, ning nimetas selle aine B6-vitamiiniks.
1938. aastal teatas ta (umbes samal ajal S. Lepkovsky ja J. Keresztesytaga) B6-vitamiini keemilisest eraldamisest ja pakkus vitamiini nimetuseks püridoksiini.[2]
György selgitas välja, et rottidel, kelle sööda valguratsioon koosnes üksnes toorest munavalgest, tekkis ulatuslik dermatiit, millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravi saamata surid. Nn munavalge kahjustuse sündroomi (egg white injury) ravis ta, koos Vincent de Vigneaud' ja teistega, Fritz Kögli ja Benno Tönnise poolt kuivatatud munakollase pulbrist eraldatud biotiiniga. Seejärel tõestasid nad, et H-vitamiin, koensüüm-R ja biotiin on peaaegu samased või väga lähedased ühendid.[7]
Paul György uuris ka vitamiine (B-rühma vitamiine ja D-vitamiini) ja haiguslikke seisundeid, näiteks rahhiiti, imikute teetanust ja palju muudki, muuhulgas avastas ta naiste rinnapiimas "bifidus-faktori".[8]
koos Donald B. Melville'i, Vincent du Vigneaud, Burk'i ja Dean'iga, THE POSSIBLE IDENTITY OF VITAMIN H WITH BIOTIN AND COENZYME R, Science, 8. märts 1940, 91. köide, nr 2358, lk 243–245, DOI:10.1126/science.91.2358.243,
György, P., Donald B. Melville, Catherine S. Rose, On the identity of vitamin H with biotin, Science, 1940, 92:62—63.
The Water-Soluble Vitamins, Annual Review of Biochemistry, 11. köide : 309–364, (Volume publication date July 1942), DOI: 10.1146/annurev.bi.11.070142.001521
"A hitherto unrecognized biochemical difference between human milk and cow's milk." Pediatrics 11:98–107, 1953
koos R.F.Norrise ja C.S.Rose'iga, "A variant of Lactobacillus bifidus requiring a special growth factor", Arch Biochem Biophys 48:193–201, 1954.
ANTIBIOTICS AND LIVER INJURY, DOI: 10.1111/j.1749-6632.1954.tb36471.x, Annals of the New York Academy of Sciences, 57. köide, Nutritional Factors and Liver Diseases, l 925–931, Mai 1954
koos Ross, C.S., Zillikeni, F. ja Kuhn, Richardiga, "Bifidus factor. II.Its occurrence in milk from different species and other natural products.", Arch Biochem Biophys 48:202–208, 1954
koos S.Dhanamitta, ja E. Steers'iga, Protective effects of human milk in experimental Staphylococcus infection. 1954, Science 137:338–340.
"The uniqueness of human milk", Biochemical aspects. Am J Clin Nutr 24:970–975, 1971
koos R.W.Jeanlozi, H. von Nicolai ja F.Zillikeniga, "Undialyzable growth factors for Lactobacillus bifidus var. Pennsylvanicus", Eur J Biochem 43:29–33, 1974.