Pool kollast päikest

 See artikkel räägib romaanist; selle põhjal ilmunud filmi kohta vaata artiklit Half of a Yellow Sun (film).

"Pool kollast päikest"
Originaali pealkiri "Half of a Yellow Sun"
Autor Chimamanda Ngozi Adichie
Tõlkija Triinu Pakk
Kaane kujundaja Maris Kaskmann
Toimetaja Leena Tomasberg
Päritolumaa Ühendkuningriik
Keel inglise keel
Žanr ajalooromaan
Kirjastaja 4th Estate[1] (originaal)
Varrak (eesti keeles)
Ilmumisaeg 2006 (originaal)
2018 (eesti keeles)
Väljaande tüüp kõva köide
Lehekülgi 568
ISBN 978-9985-3-4303-6

"Pool kollast päikest" (Half of a Yellow Sun) on Nigeeria kirjaniku Chimamanda Ngozi Adichie 2006. aastal ilmunud ajalooromaan, mis räägib Biafra sõjast[2] tegelaste Olanna, Ugwu ja Richardi vaatenurgast.

Teos pälvis kriitikute tunnustuse ja võitis 2007. aastal Ühendkuningriigis naiskirjanikele antava auhinna Women's Prize for Fiction. 2013. aastal valmis romaanil põhinev samanimeline film.

Biafra lipu keskel on näha pool kollast Päikest, millele pealkiri viitab

Romaani tegevus toimub Nigeerias enne Nigeeria kodusõda ja samuti ka sõja ajal (1967–1970). Sõja mõju näidatakse viie inimese elu ja suhete kaudu. Pärast Biafra piirkonna Nigeeriast lahkulöömise väljakuulutamist muutuvad peategelaste elud drastiliselt, neid rebestavad nii kodusõja jõhkrus kui ka isiklikus elus tehtud otsused.

Tegevustik hüpleb 1960. aastate sündmuste vahel. Ugwu, 13-aastane külapoiss, kolib Odenigbo juurde, et tema majateenrina tööle asuda. Odenigbo majas kohtuvad sageli intellektuaalid, et arutada Nigeeria poliitika üles. Ugwu elu muutub, kui Odenigbo tüdruksõber Olanna nende juurde kolib. Ugwu loob mõlemaga tugeva sideme ja on neile jäägitult ustav. Olannal on kaksikõde Kainene, kuiva huumorimeelega naine, kes on väsinud pompoossest seltskonnast. Tema väljavalitu Richard on inglise kirjanik, kes saabus Nigeeriasse Igbo-Ukwu kunsti uurima.

Neli aastat pärast seda kerkivad riigi etniliste gruppide hausade ja igbode vahele probleemid. Tapatalgutes hukkub sadu inimesi, sealhulgas Olanna tädi ja onu. Igbod loovad uue vabariigi nimega Biafra. Konflikti tulemusena on Olanna, Odenigbo, nende väike tütar ja Ugwu sunnitud põgenema Nsukkast, mis on ülikoolilinnana uue riigi peamine intellektuaalne keskus. Lõpuks satuvad nad põgenikelinna Umuahiasse, kus nad kannatavad ja vaevlevad toidupuuduse, pidevate õhurünnakute ja paranoia käes.

Pikapeale selgub, et Odenigbo on maganud külatüdruku Amalaga ja temaga lapse saanud. Olanna on tema reetmise peale raevukas ja magab Richardiga. Ta läheb tagasi Odenigbo juurde ja kui nad hiljem teada saavad, et Amala keeldub oma vastsündinud tütrest, otsustab Olanna, et nad võtavad lapse enda juurde.

Sõja ajal elavad Olanna, Odenigbo, laps ja Ugwu koos Kainene ja Richardiga Kainene peetud põgenikelaagris. Nende olukord on lootusetu, kuna neil pole süüa ega ravimeid. Kainene otsustab vaenlase territooriumile kauplema minna, kuid ei naase isegi pärast sõja lõppu. Romaan lõpeb kindla lahenduseta. Lugeja ei tea, kas Kainene elab.

  • Ugwu – romaan algab ja lõpeb Ugwu perspektiivist. Ta on külapoiss Opist, kellest saab Odenigbo majas teener. Odenigbo ja Olanna juhendamisel saab Ugwu koolis käia ning teda plaanitakse isegi pärast keskkooli ülikooli saata. Tema kirjanduslikud oskused arenevad kogu romaani jooksul. [3] Ta püüab hoida kontakti ema ja õe Anulikaga ning muretseb pidevalt ema tervise ja heaolu pärast. Romaanis on tal aastate jooksul mitu armastatut: Nnesinachi, Eberechi ja Chinyere. Tema elu muutub ootamatult, kui ta võetakse sunniviisiliselt Biafra armeesse, kus ta satub kohutavatesse lahingutesse ning võtab kaasvõitlejate survel osa grupivägistamisest. Vägistatud tüdruku vihkamist täis rahulik pilk jääb teda romaani lõpuni kummitama.
  • Odenigbo – romaani alguses Nsukka ülikooli matemaatikaprofessor. Tema tugevate arvamuste tõttu kutsuvad mõned tegelased teda revolutsionääriks. Ta eelistab sotsialismi ja tribalismi kapitalismile ja panaafrikalismile või natsionalismile. Pärast sõja tõttu Nsukkast lahkumist, hakkab Odenigbo aktiivselt osalema sõjategevuses Elavjõu Direktoraadis. Tema isiklikus elus on peamine suhe ning hilisem abielu Olannaga. Tal on Amalaga laps, kelle ta koos Olannaga lapsendab. Odenigbol on ka tugev, ehkki rahutu suhe oma emaga. "Mama" mõjutab tema suhet Olannaga ja ema surm tõukab Odenigbo alkoholismi ja depressiooni.
  • Olanna – Olanna on üks kolmest tegelasest, kelle kaudu romaani jutustatakse. Ta on pealik Ozobia tütar ja Kainene kaksik. Olanna kasvas üles Nigeerias ja õppis hiljem Ühendkuningriigis ülikoolis. Teda kirjeldatakse väga kaunina ning tema välimus määrab sageli, kuidas teised teda kohtlevad. Näiteks püüavad vanemad temaga mehi peibutades endale soodsamaid äritehinguid sõlmida. Seetõttu on tema side vanematega nõrk ja ta tõmbub Kanos asuva tädi Ifeka ja onu Mbaezi poole. Mohammed on tema endine poiss-sõber, Odenigbo on tema abikaasa. Tööalaselt on ta enne sõja algust Nsukka ülikooli sotsioloogiaprofessor. Hiljem töötab ta kooliõpetajana Umuahias ja lõpuks aitab oma õel Orlus põgenike eest hoolitseda.
  • Kainene – Olanna kaksik, tundub algul Olannast väga erinevat. Ta on tugeva ja iseseisev, külm, väga kalkuleeritud. Kainene elab Port Harcourtis, kus ta juhib oma isa äri. Tema isa, kes on tema üle väga uhke, ütleb ühele oma sõbrale, et ta "ei ole lihtsalt nagu poeg, ta on nagu kaks". Sõja alguses on ta sõjaväe varustaja. Pärast oma teenri surma pealtnägemist muutub ta aga täielikult ja isa äri ajamise asemel hakkab ta põgenikelaagrit juhtima. Ta jääb kartmatuks ja otsustab lõpuks vaenlase territooriumil kaubelda, seades sellega oma elu ohtu.
  • Richard Churchill – inglise kirjanik, kes tuleb Nigeeriasse Igbo-Ukwu kunsti uurima. Alguses suhtleb ta teiste väljarändajatega, eriti Susaniga, kellest saab tema tüdruksõber. Kui ta aga kohtub Kainenega ühel peol, kuhu Susan ta kaasa tirib, satub ta naisest vaimustusse. Richard kolib Nsukkasse, kus ta õpetab Nsukka ülikoolis ja üritab kirjutada raamatut Igbo-Ukwu kunstist. Olanna kutsub teda Odenigbo intellektuaalide ringi. Richardil on hea meel olla Biafra sünni tunnistajaks, pidades ennastki biafralaseks. Ta hakkab kirjutama sõjaraamatut, kuid mõistab peagi, et tema ei peaks seda lugu jutustama. Adichie on ühes intervjuus öelnud, et Richard loodi Frederick Forsythilti eeskujul, kes oli Biafra veendunud toetajalt. "Richard ei ole muidugi üldse tema moodi, kuid idee inglasest, kes on rohkem biafralane kui biafralased, tuli Forsythilt."[4]
  • Ugwu tädi – ülikooli koristaja, tänu kellele satub Ugwu Odenigbo juurde tööle.
  • Anulika – Ugwu õde. Ta valmistub enne sõda abielluma, kuid sõja ajal teda vägistatakse ning ta loobub sellest plaanist.
  • Nnesinachi – neiu ja Ugwu sugulane, kellest viimane on temast sisse võetud. Ugwu ja Nnesinachi saavad peale sõda uuesti kokku.

Nigeeria kodusõda (või Nigeeria-Biafrani sõda) algas 6. juulil 1967 ja lõppes 13. jaanuaril 1970.[5] Sõda puhkes poliitiliste ja etniliste võitluste tõttu, mille põhjustasid osaliselt Nigeeria kaguprovintside arvukad katsed eralduda ja moodustada Biafra Vabariiki. Poliitiline konflikt igbode, jorubade, hausade ja fulani rahvaste vahel puhkes kaheks surmava sõjaväeliseks riigipöördeks. Igbod üritas Nigeeriast lahku lüüa, et saada Biafra vabariigiks, kuid nad said välismaailmalt vähe toetust. 1968. aastast jäi sõda ummikseisu, Nigeeria väed ei suutnud teha olulisi edusamme ülejäänud Biafrani kontrolli all olevatele aladele. Nigeeria valitsus takistas humanitaarabi andmist Biafrale, mille tulemusena surid nälga ja haigustesse sajad tuhanded tsiviilisikud. Sõja ajal surid paljud, sealhulgas Adichie vanaisad. Ka tänapäeval valitsevad Nigeeria erinevate etniliste ja usuliste rühmade vahel pinged. [3] [6]

"Poole kollase päikese" loo keskmes on sõda. Adichie kasvas üles pärast sõda: "Vajadus sellest kirjutada tulenes selle varjus kasvamisest. See asi, millest ma päris aru ei saanud, oli minu pärand. See hõljus kõige kohal." [6] Ta on öelnud, et usub, et paljud sõja põhjustanud probleemid on tänaseni säilinud. Ta lisas, et sõjast räägitakse "teadmatul ja kujutlusvõimevabal viisil" ning et sõda on igbo rahva jaoks sama oluline nüüd, nagu kuuekümnendatel. [7] Kuna raamatus ei muudetud ühtki olulistest poliitilistest sündmustest, ütles Adichie, et raamat sisaldas "emotsionaalset tõde" ja et raamat näitas, et sõjal oli Nigeeria rahvale märkimisväärne mõju. [7]

Poliitika ja identiteet postkoloniaalses Aafrikas

[muuda | muuda lähteteksti]

Odenigbo majas toimuvad seltskondlikud kogunemised on täis arutelusid Aafrika poliitilise tuleviku üle. Arutatakse erinevate Aafrika riikide valitsusvormide üle. Ühes eriti tähelepanuväärses arutelus kaitseb Odenigbo hõimu kui aafriklaste ideaalset üksust, kuigi teised tegelased rõhutavad vajadust panaafrikalisuse või natsionalismi järele. Teda tsiteeritakse kui kuulutanud: "Aafriklase ainus autentne identiteet on hõim... Olen nigeerlane, sest valge mees lõi Nigeeria ja andis mulle selle identiteedi. Olen must, sest valge mees konstrueeris musta oma valgest võimalikult erinevaks. Aga ma olin igbo enne valge mehe tulekut."

Läänlaste roll postkoloniaalses Aafrikas

[muuda | muuda lähteteksti]

Richard üritab olla osa Nigeeriast ja hiljem Biafrast. Tema vaimustus kultuurist ja soov saada osa Biafrast viib selleni, et ta räägib biafralaste nimel, üritades kirjutada kaks romaani, millest üks räägib kunstist ja teine Biafra sõjast. Richard ei suuda kumbagi lõpule viia ja järeldab, et need pole tema lood, mida tema peaks jutustama. Siiski suudab ta sõjast lääne ajakirjandusele kirjutades Biafrat aidata.

Naiste võimestumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi teoses "Pool kollast päikest" pole feministlikele romaanidele omast konflikti naise ja patriarhaadi vahel, näitab see siiski naiste võimet ise maailma mõjutada. Ühel pöördelisel hetkel on Olanna Odenigbo reetmises pettunud ja läheb Kanosse oma perelt lohutust otsima. Tädi Ifeka ütleb: “Sa ei tohi kunagi käituda nii, nagu su elu kuuluks mehele. Sinu elu kuulub sulle." Hiljem, isegi pärast Odenigbole andestamist, seisab ta enda eest ega lepi sellega, et mees õigustab oma tegusid ema süüdistamisega. Teisest küljest, kui Olanna isa petab tema ema, ei astu Olanna ema isale sel teemal vastu. Ta palub Olannal vaid öelda, et ta isa teeks seda varjatumalt.[8]

  1. "Half of a Yellow Sun". 4th Estate. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2022. Vaadatud 5. veebruaril 2021.
  2. Nixon, Rob (1. oktoober 2006). "A Biafran Story". The New York Times. Vaadatud 26. juulil 2008.
  3. 3,0 3,1 Maslin, Janet (21. september 2006). "The Complex Business of Living While War Rages in Nigeria". The New York Times. Vaadatud 20. jaanuaril 2016.
  4. "Chimamanda Ngozi Adichie".
  5. Atofarati, Abubakar (1992). "The Nigerian Civil War: Causes, Strategies and Lessons Learnt". GlobalSecurity.org. Vaadatud 4. augustil 2008.
  6. 6,0 6,1 Enright, Michael (30. detsember 2018) [2006]. The Sunday Edition - December 30, 2018 (Radio interview) (inglise). CBC. Sündmuse toimumise aeg 52:30.
  7. 7,0 7,1 "The Story Behind the Book". Chimamanda Ngozi Adichie. 2007. Vaadatud 27. juulil 2008.
  8. "100 'most inspiring' novels revealed by BBC Arts". BBC News. 5. november 2019. Vaadatud 10. november 2019. The reveal kickstarts the BBC's year-long celebration of literature.