Põhja-Tallinna linnaosa

See artikkel on Tallinna haldusliku linnaosa kohta; Eesti räpparite bändi kohta vaata lehekülge Põhja-Tallinn (ansambel).

---

Põhja-Tallinna linnaosa
Põhja-Tallinna linnaosa lipp Põhja-Tallinna linnaosa vapp
Pindala: 15,2 km² (2021)[1]
Elanikke: 63 032 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 4147 in/km²

Põhja-Tallinn on Tallinna halduslik linnaosa.

Põhja-Tallinna asumid

Põhja-Tallinna linnaosa hõlmab Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi asumit.

Põhja-Tallinn on pealinna kõige merelisem linnaosa: seal on 20 km merepiiri ja 11 sadamat. Linnaosa piiresse jääb umbes 45 protsenti Tallinna merepiirist.

Põhja-Tallinn on kireva rahvusliku kooslusega, eriilmelistes asumites elab 68 rahvuse esindajaid.^[viide?]

Linnaosa haldus

 Pikemalt artiklis Põhja-Tallinna linnaosavalitsus

Linnaosa vanem on Külli Tammur.^[3]

Põhja-Tallinn, vaade Pika Hermanni tornist

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[4]
2003	53 696
2004	56 044
2005	56 997
2006	56 994
2007	55 691
2008	55 628
2009	55 478
2010	56 005
2011	56 346
2012	56 443
2013	56 914
2014	58 385
2015	58 926
2016	59 413
2017	59 697
2018	60 244
2019	59 080
2020	59 533
2021	59 846

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,3%, venelasi 39,3%, ukrainlasi 3,9%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,7%.^[5]

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2019 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,1%, venelasi 40,4%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,6%.^[6]

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2015 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 47,0%, venelasi 44,0%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 2,0%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,3%, juute 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 2,2%.^[7]

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest venelasi 46,1%, eestlasi 44,4%, ukrainlasi 4,0%, valgevenelasi 2,3%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,4%, juute 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 2,1%.^[8]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Tallinnas 53 881 elanikku, neist eestlasi 26 820 (49,78%).^[9]

Galerii

• 
  Põhja-Tallinn Toomkiriku vaateplatsilt
• 
  Pelgulinna sünnitusmaja
• 
  Patarei vangla
• 
  Stroomi rand mai lōpus
• 
  Merimetsa
• 
  Endisele turuplatsile ehitatud Tallinna Mööblimaja
• 
  Suurpaneelelamud Tööstuse tänava lõpus Karjamaa asumis
• 
  Hruštšovkad Angerja tänaval
• 
  Ristiku-Telliskivi ristmik endise margariinitehase hoonega
• 
  Vasara 6 hoov
• 
  Korterelamu 1950. aastatest
• 
  Rekonstrueeritud hruštšovka
• 
  Stroomi rannas
• 
  Elioni kontor
• 
  Puitelamud Kopliranna tänaval

Ajalugu

Tallinna vanalinna ja Tallinna lahe vahel asunud Kalamaja on teadaolevalt esmamainitud 1374. aastal Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul.

Tallinna I kvartal ja Tallinna IV kvartal, 1880/1882

Enamik elanikke oli pärit maalt ning olid lahkunud linna otsima vabamaid olusid. Kalamaja lähedal asuv sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Tugeva Tallinna linnamüüri läheduses ja Tallinna sadamas olevate sõjalaevade kaitse all oli see märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad.

 Pikemalt artiklis Kalamaja#Ajalugu

Eeslinnadel, sealhulgas Kalamajal, oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel nii majanduse kui ka kultuurielu mõttes. Eeslinnad kujunesid eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohtadeks.

Keskajal rajati Kopli piirkonna majandamiseks (loomade karjatamiseks, heina niitmiseks ja metsa kasutamiseks) Kopli mõis.^[10] Selle alale rajati 14. sajandil (esimene kirjalik teade 1365. aastast) ka linna telliselööv, millest pärineb ka mõisa saksakeelne nimetus.^[10] 1689. aastal redutseeriti Kopli mõis Rootsi riigile, kuid Vene riigi ajal läks see uuesti linna kätte.^[10] 1774. aastal rajati Kopli mõisa maadele Niguliste ja Oleviste koguduse uus kalmistu. 1820. aastal oli Kopli mõisas maad 525 ha, mille põllupinda oli 11 ha.^[10]

 Pikemalt artiklis Kopli#Ajalugu

 Pikemalt artiklites Kelmiküla (Tallinn)#Ajalugu, Pelgulinna asum#Ajalugu, Karjamaa (Tallinn)#Ajalugu ja Kassisaba (Tallinn)#Ajalugu ning Toompea eeslinn

Viited

1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 7.08.2021.
2. Statistikaamet, vaadatud 24.07.2023.
3. "Põhja-Tallinna Valitsuse juhtkond | Tallinn". www.tallinn.ee. Vaadatud 3. novembril 2024.
4. Tallinna rahvastikuregistri järgi
5. Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
6. Tallinn arvudes 2019, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2019
7. Tallinn arvudes 2015, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2015
8. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
9. Päring Statistikaameti andmebaasist
10. Jaan Tamm, toim (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 235. ISBN 9985701690.

Välislingid

• Põhja-Tallinn linnaosavalitsuse koduleht
• Karin Koppel. "Põhja-Tallinna linnaosa planeering võib Koplisse reisirongid tuua" ERR, 20. detsember 2019