![]() |
See artikkel on Tallinna haldusliku linnaosa kohta; Eesti räpparite bändi kohta vaata lehekülge Põhja-Tallinn (ansambel). |
Põhja-Tallinna linnaosa | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 15,2 km² (2021)[1] ![]() | |
Elanikke: 63 032 (1.01.2023)[2] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 4147 in/km² | |
![]() |
Põhja-Tallinn on Tallinna halduslik linnaosa.
Põhja-Tallinna linnaosa hõlmab Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi asumit.
Põhja-Tallinn on pealinna kõige merelisem linnaosa: seal on 20 km merepiiri ja 11 sadamat. Linnaosa piiresse jääb umbes 45 protsenti Tallinna merepiirist.
Põhja-Tallinn on kireva rahvusliku kooslusega, eriilmelistes asumites elab 68 rahvuse esindajaid.[viide?]
Linnaosa vanem on Külli Tammur.[3]
Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[4] |
---|---|
2003 | 53 696 |
2004 | 56 044 |
2005 | 56 997 |
2006 | 56 994 |
2007 | 55 691 |
2008 | 55 628 |
2009 | 55 478 |
2010 | 56 005 |
2011 | 56 346 |
2012 | 56 443 |
2013 | 56 914 |
2014 | 58 385 |
2015 | 58 926 |
2016 | 59 413 |
2017 | 59 697 |
2018 | 60 244 |
2019 | 59 080 |
2020 | 59 533 |
2021 | 59 846 |
Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,3%, venelasi 39,3%, ukrainlasi 3,9%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,7%.[5]
Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2019 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,1%, venelasi 40,4%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,6%.[6]
Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2015 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 47,0%, venelasi 44,0%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 2,0%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,3%, juute 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 2,2%.[7]
Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest venelasi 46,1%, eestlasi 44,4%, ukrainlasi 4,0%, valgevenelasi 2,3%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,4%, juute 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 2,1%.[8]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Tallinnas 53 881 elanikku, neist eestlasi 26 820 (49,78%).[9]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põhja-Tallinna ajaloolised kujutised |
Tallinna vanalinna ja Tallinna lahe vahel asunud Kalamaja on teadaolevalt esmamainitud 1374. aastal Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul.
Enamik elanikke oli pärit maalt ning olid lahkunud linna otsima vabamaid olusid. Kalamaja lähedal asuv sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Tugeva Tallinna linnamüüri läheduses ja Tallinna sadamas olevate sõjalaevade kaitse all oli see märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad.
Eeslinnadel, sealhulgas Kalamajal, oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel nii majanduse kui ka kultuurielu mõttes. Eeslinnad kujunesid eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohtadeks.
Keskajal rajati Kopli piirkonna majandamiseks (loomade karjatamiseks, heina niitmiseks ja metsa kasutamiseks) Kopli mõis.[10] Selle alale rajati 14. sajandil (esimene kirjalik teade 1365. aastast) ka linna telliselööv, millest pärineb ka mõisa saksakeelne nimetus.[10] 1689. aastal redutseeriti Kopli mõis Rootsi riigile, kuid Vene riigi ajal läks see uuesti linna kätte.[10] 1774. aastal rajati Kopli mõisa maadele Niguliste ja Oleviste koguduse uus kalmistu. 1820. aastal oli Kopli mõisas maad 525 ha, mille põllupinda oli 11 ha.[10]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põhja-Tallinna linnaosa |